Elektri hind lööb Põhjalas rekordeid

Järsk hinnatõus mõjutab enim energiamahukat tööstust, ehkki lühiajaliste kõikumiste vastu on enamus firmasid end kindlustanud pikaajaliste lepingutega. Rootsi metsatööstuses on energiatarve 21 teravatttundi, mis on 40% kogu tööstuse energiatarbest. Sellest 5,6 teravatttundi kasutab suurim tarbija Stora Enso, Soomes langeb Stora Enso arvele 10% kogu riigi energiatarbest. Teine suur metsanduskontsern UPM Kymmene tarbib Soomes 15% kogu kasutatavast elektrienergiast.

UPM Kymmene toodab ise elektrit, mistõttu hinnatõus firmat otse ei mõjuta. Küll aga mõjutab see rahvusvahelise kontserni tootmisotsuseid, ütles ajalehele Taloussanomat firma energiajuht Pertti Simola. "Vahel tuleb kaaluda, kas toota sama paber Soomes või välismaal. Kalli elektri tõttu võivad osad tonnid Soomes tootmata jääda ning selle võrra suureneda tootmine välismaal," ütles Simola. Simola sõnul kehtib sama metalli- ja keemiatööstuses. "Tulusam on jätta tootmata ja müüa selle asemel elektrit," ütles ta.

Nii on käitunud Norra metallifirma Fesil Group ASA, mis tänu tootmise vähendamisele ja elektrimüügile on kahjumist kasumisse saanud. Tootmist on vähendanud ka Rootsi metallitootjad, kes prognoosivad elektri hinna järsust tõusust kasumite kahanemist mitmete kümnete miljonite kroonide võrra. Kõige tõsisema tagajärjena kardab firma Kubikenborg Aluminium direktor Anders Nilsson, et kveitsi emafirma Glencores kaotab huvi uuteks investeeringuteks alumiiniumisulatuse arendamiseks Sundvallis, tunnistas ta majanduslehele Dagens Industri.

Läinud aastaga kallines elektrienergia Nord Pooli börsil 260%. Põhjuseks erakordselt kuiv suvi ning vähese vihmaga sügis, mis järsult vähendas hüdroelektrijaamade veevarusid ja tootmist. Samas on käre pakane tarbimist suurendanud, käiku on lastud kõrgemate toomiskuludega varuvõimsused. Edasine sõltub taas ilmast ja lumeoludest, hinna alanemist ei loodeta enne kevadet ja sula.

Põhjalas ei ole viimastel aastatel ehitatud ka piisavalt uusi tootmisvõimsusi ning juba praegu sõltutakse impordist. Põhjuseks on nii energiaturu liberaliseerimisele järgnenud elektri hinna langus kui valitsuste energiapoliitika. Uusi võimsusi on ehitatud vaid Taanis ja Soomes - Soomes andis parlament mullu loa uue tuumareaktori ehitamiseks, mis valmiks 2008-2009. a. Rootsis seevastu kaalub parlament sel kevadel Barsebäcki TEJ teise reaktori sulgemist. Rootsi Moderaatide partei ning rida analüütikud ärgitavad valitsust seisukohta tuumaenergeetikas ümber vaatama. Tööstus aga nõuab konkurentsivõime tagamiseks stabiilsemat ja rohkem alternatiive ette nägevat energiapoliitikat.