- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,47%6 227,42
- DOW 30−0,02%44 484,42
- Nasdaq 0,94%20 393,13
- FTSE 100−0,12%8 774,69
- Nikkei 225−0,14%39 706,33
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,09
- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,47%6 227,42
- DOW 30−0,02%44 484,42
- Nasdaq 0,94%20 393,13
- FTSE 100−0,12%8 774,69
- Nikkei 225−0,14%39 706,33
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,09
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Mõned Eesti lennukite intsidendid eelmisel aastal
3. jaanuaril toimus intsident regulaarreisiks Frankfurdist Tallinna valmistuva lennukiga B-737-500. Väljalennuks valmistuva lennuki abijõuseade (APU) lülitus iseenesest välja ja salongi tekkis elektrijuhtmete kõrbemise lõhna. Edasine lennuks valmistumine ja mootorite käivitamine toimus maapealsest toiteallikast. Intsidendi põhjustas lennuki APU sisemine mehaaniline (laagri) rike. APU oli paigaldatud kolm päeva enne toimunud intsidenti ja tal oli veel remonditehase garantii.
28. veebruaril katkestas Tallinnast Riiga startiv F-50 stardihoojooksu, kuna käivitus stardi hoiatussignalisatsioon. Meeskond tuvastas signalisatsiooni käivitumise põhjuse, milleks oli seisupiduri hoova äranihkumine väljalülitatud asendist. Meeskond ei olnud märganud enne starti, et seisupiduri hoob ei olnud selle väljalülitamisel läinud täielikult asendis ?maha?, vaid oli jäänud 2 mm võrra välja. Signalisatsiooni hoova sellise asendi kohta meeskonnal ei ole ja enne õhkutõusu sooritatav ?Take-off configuration warning test? hoiatust ei andnud, sest testi saab sooritada vaid seisupidurit peal hoides.
11. aprillil startis lennuk An-28 Tallinna lennurajalt 08 ilma lennujuhtimisüksuse stardiloata. Lennuki meeskond oli saanud Tallinn Tornilt loa joondumiseks rajale, kuid kaotas halvasti korraldatud meeskonna koostööst tingitult kontrolli teostatud stardieelsete tegevuste üle ning sooritas stardi, kuigi lennujuhi poolt ei olnud veel stardiluba antud. Kuna eelnevalt startinud ülikerglennuk oli jõudnud tõususuunast juba paremale pöörata, siis mingit ohtlikku lähenemist ei tekkinud.
8. mail põrkas lennuk B 737-500 maandumisel Tallinna lennurajale 26 kiirusel 126 sõlme ja kõrgusel 200 jalga kokku linnuga (kajakaga?). Lennuki parema mootori vigastused puuduvad. Intsidendi põhjustas ornitoloogiline olukord Tallinna lennuvälja lähistel.
Hetkel kuum
15. mail toimus Tallinna lähialas lennuliiklusintsident, kus Tallinna lennurajalt 08 startinud lennuk An-72 meeskond ei täitnud Tallinn Torni poolt seatud piirangut säilitada stardisuund kuni kõrguseni 2200 jalga ja alustas paremat pöörangut 1200 jala kõrguselt. Piirangu seadmise põhjustanud visuaallendu sooritavale ülikerglennukile siiski ohtlikult lähedale ei sattutud.
22. mail toimus Tallinna lähenemisalas tõsine lennuintsident startiva reisilennuki B737-500 ja Tallinna lennuvälja navigatsiooniseadmete testlendu sooritavale, õhusõidukile Beech 90 King Air vahel. Tallinnast startinud reisilennuk sattus lennujuhtimisüksuse loa kohasel tõusul lennutasandile FL50 lennutasandil FL32 testlendu sooritavale lennukile lähemale kui näevad ette kehtivad hajutusmiinimumid. Radarile tuginevaks külghajutusmiinimumiks on 5 meremiili ja kõrgushajutus-miinimumiks 1000 jalga.
30. juunil toimus Tallinnast Hamburgi startinud lennukil F-50 kõrgusevõtul kabiinisisese õhurõhu aeglane langus alla ettenähtu. Kuna meeskonnal ei õnnestunud kabiini õiget rõhustamist taastada, otsustati pöörduda tagasi. Lennuki hooldusel vahetati kabiinisisest õhurõhku reguleerivad väljalaskeklapid ja pärast vastavaid teste lubati lennuk liinile.
28. juulil katkestas Tallinnast ülelennule Taani startinud lennuk B 737-500 tõusu ja sooritas maandumise tagasi. Lennu katkestuse põhjustas teliku sissetõmbamisel ilmnenud tehniline rike. Tehniliseks rikkeks oli teliku maapealse asendi signalisaatori poolt antud valesignaal, mis blokeeris teliku sissetõmbamise. Lennuk oli just tulnud teliku hoolduselt, kuid maapeal sooritatud teliku proovisissetõmbamiste käigus vastav viga ei ilmnenud. Andur reguleeriti uuesti ja lennuk sooritas väljalennu hiljem.
Autor: Tõnu Ader
Seotud lood
Enimloetud
Viimased uudised
Poolaasta TOP tehingud
Täiendatud: advokaat rõhub kolmele argumendile
Täiendatud: advokaat rõhub kolmele argumendile
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Täiendatud: advokaat rõhub kolmele argumendile
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele