- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
Aastaid on vedajaile ja ekspedeerijaile teinud peavalu Eesti sadamate töökorraldus, mistõttu saab Eestisse saabuvad haagised tihti kätte tundide pärast.
Äripäev käis asja uurimas Tallinna Kesksadamas. Selgus, et haagise kättesaamiseks peab autojuht pea tunni erinevaid pabereid taga ajama. Probleem on ASi Schenker tegevjuhi Meelis Arumeele sõnul olnud juba aastaid, kuid hoolimata korduvatest kirjadest teede- ja sideministeeriumile ei ole lahendust leitud.
Samas tõdeb ASi DFDS tegevjuht Jaan Lepp, et võrreldes Läti, Leedu ja Venemaa sadamatega on siinne olukord üsna hea. Kui aga heita pilk näiteks Rootsi või Soome sadamate töökorraldusse, on meil arenguruumi veel küllaga. ?Kui varem käis siin haagise kättesaamiseks kulunud aja lugemine päevades, siis nüüd oleme viie aastaga saanud nii kaugele, et võime tundidega arvestada,? räägib Lepp. ?Kindlasti aga nõuab klient aina kiiremat kättetoimetamist ning igasugune ajaline venitus tuleb ainult kahjuks.?
Kuid ASi Schenker tegevjuht Meelis Arumeel nii leplik ei ole. ?Juht peab maksimaalselt 15 minutiga haagise kätte saama,? on Arumeel kindel ja lisab, et see on võimalik ning toob näite, et Helsingi sadamas saab juht viie minutiga asjad aetud ja koorma kätte. Kurioosum Eesti sadamates on aga 24 tundi asjaajamist, et haagis kätte saada. Samasse valdkonda kuulub ka Schenkeri poolt läbiviidud uuring ? Schenkeri juht käis sadamas eri ametkondade vahel maha kolm kilomeetrit, et nõutud paberid kokku saada.
Tema arvates ei ole sadamatel probleem selles, et tehakse valesid asju, vaid selles, et puudub süsteem. ?Kõik tegevused on õigustatud, kuid loogiline järjekord nende tegemiseks puudub,? ütleb Arumeel. ?Tõsi, sadama kinnitusel ei ole ühegi vajaliku puntki vahel vahe suurem kui 100 meetrit, kuid neid punkte, kust juht peab läbi käima, on palju ja seetõttu venib vahemaa ning selle läbimiseks kulutatud aeg pikaks,? selgitab Arumeel. Praegu on olukord Arumeele arvates selline, et juht ei lähe sadamasse mitte haagist ära tooma, vaid jooksma ametnike vahet, kes kõik mingeid andmeid tahavad.
Teine probleem ongi Arumeele sõnul info sisestamine, mis võtab palju aega. ?Ühed ja samad veokid käivad näiteks Muugal neli-viis korda päevas haagise järel, kuid iga kord, kui auto sadamasse sõidab, trükitakse tollis ja piiril uuesti arvutisse auto ning juhi andmed,? räägib Arumeel.
Et nn ro-ro-äri pole Tallinna Sadama prioriteetide hulgas, ei nähta selle teeninduse parandamiseks Lepa arvates vaeva. Novembris sadama juhtidega juttu ajades tunnistasid nad, et tegelevad füüsiliste mahtude kasvuga. Kuid efektiivsuse tõstmisega Lepa sõnul vaeva ei nähta. ?Seda näitab ka see, et tolli ja piirivalve hoonete vahe on sadamas suur, samas võiksid need koos asuda ? oleks juhil vähem käimist ja jõuaks võimalikult lühikese aja jooksul mehed läbi lasta,? arvab Lepp. ?Ning ma ei saa eriti aru, miks peab veterinaarkontroll sadamas asuma. Selle võiks näiteks tollivormistuse juurde terminali tuua.?
Veterinaarkontroll sadamas on autojuhile aga tõeline piin. Toiduainete saabumisest tuleb ette teatada 24 tundi, siis tehakse kauba saabumisel kontroll. ?Kuid tegelikult on füüsiliselt kauba kontrollimine seal raske ka veterinaarkontrollidele, sest tuleb võib-olla haagise lõppu ronida, et toode kätte saada,? kirjeldab Lepp. ?Liha ja elusloomade kontroll peaks piirile jääma, ülejäänud saab edukalt terminalis üle vaadatud.? Hetkel on see autojuhi asjatu ajakulu. Samas on kontroll Arumeele arvates suuresti fiktiivne, sest selle tulemusi saab vaid siis, kui nõuda, ja siis ka hilinemisega. ?Kord saabusid kohvikontrolli tulemused kaks kuud pärast seda, kui see oli juba poes maha müüdud,? toob Arumeel näite.
Selle, et töö sadamas selliselt korraldatud on, on Lepa arvates põhjustanud koordineerija puudumine. ?Probleem on selles, et pole tehtud poliitilist otsust, kes hakkaks kontrollima töökorraldust sadama territooriumil,? leiab Lepp. Samas aitaks terviku loomine Lepa arvates oluliselt protsesse kiirendada. Praegu on Lepp rahul, kui tunniga kõik aetud saab. Selleks et juhil asjaajamiseks ja jooksmiseks võimalikult vähe aega kuluks, on sadamas kaks DFDSi inimest, kes vajalikud toimingud juhi eest ära teevad. ?Neid on seal odavam hoida kui lasta juhil ringi joostes aega raisata,? selgitab Lepp.
ASi Danzas sadama-agent Kuldar Jaosaar täidab samasuguseid ülesandeid nagu DFDSi ja teiste sadama-agendid ? ajab korda vajalikud paberid, et autojuhil võimalikult vähe aega sadamas kuluks. Mehe sõnul on suureks pudelikaelaks ja ajaraiskajaks sadamas haagist vormistades erinevate lubade, dokumentide ja volituste tagaajamine mööda territooriumi. ?Tuleb üks paber ühest ja teine teisest punktist võtta ning seetõttu kulub palju aega juba kõndimisele,? selgitab ta. Lisaks sõltub asjaajamise kiirus suuresti vahetusest ning ametnike tujust. ?Keskmiselt läheb tund kindlasti, et dokumendid korda saada,? räägib Jaosaar.
Tööprotsesside puhul on Jaosaare sõnul kummaline veel see, et pidevalt mõeldakse välja uusi töökorraldusi, korra kuus kindlasti. ?Kuid ei ole aru saanud, et nende rakendamine asjade ajamist kiirendaks, pigem vastupidi,? lisab Jaosaar. Nii hakati näiteks eelmise aasta lõpus nõudma haagiste ja veoautode kasutajailt nende omanikuvolitusi, kuid transpordiettevõtte veokid kuuluvad tihti liisingufirmale ning haagise omanik võib asuda hoopis Ameerikas. Liiklusseadus, kus vastav nõue see, kehtib aga juba paar aastat. Lisaks on Jaosaare sõnul tollil plaan, et haagis seisaks laeva vormistamise ajal väravate vahel, tollipunkti ees, mis aga muudaks senist laadimisprotsessi veelgi aeglasemaks.
Ühe lahendusena valupunktide leevendamisel näeb Jaosaar, et kõik ametkonnad, kust on vaja läbi käia, asuksid ühe katuse all, siis kaoks ära mõttetu jooksmine. ?Nagu näiteks Ikla piiripunktis, kus kõik on ühes hoones,? toob ta näite.
Vahetult enne aasta lõppu võttis tolliamet nõuks kaardistada haagistega seotud protsessid Eesti sadamates, et kiirendada piiriületust. Esimesena võetakse käsile Muuga sadam, mille tulemused loodab Aivar Rehe saada veebruariks, ning siis otsustatakse, mida edasi tehakse.
Enimloetud
Viimased uudised
Selgus Mustamäe spaa osaluse hind
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele