Maksumaksjal pole põhjust muretseda

Maksuamet mõistab, et üks raskemini maandatavaid riske maksusaladuse kaitsel on inimrisk, ja annab parima selle minimeerimiseks. Organisatsioonis, ka eraõiguslikus, kus töötab tuhatkond inimest, on alati oht, et neist keegi on ebaaus, seab oma huvid kõrgemale asutuse huvidest. Pea igal aastal on amet pidanud tegelema mõne juhtumiga, kus on tekkinud kahtlus ametniku aususes. Kui kahtlus on leidnud kinnitust, on amet adekvaatselt reageerinud, alates ettepaneku tegemisest töölt lahkumiseks ja lõpetades taotlusega pädevale asutusele kriminaalasja alustamiseks.

Taoliste juhtumite arv ja analüüs kinnitavad, et rääkida massiliselt ebaausatest ametnikest, sh alusetute päringute tegemisest isikliku uudishimu rahuldamiseks, on alusetu ning Ojasalu kui maksuametit hästi tundva isiku poolt teadvalt pahatahtlik. Ojasalu motiive võib ju oletada, kuid see ei õigusta lausvalet ja oma tööd ausalt tegevate ametnike laimamist.

Ojasalu heidab ametile ette tegevusetust Indrek Neivelti kaasuse lekkimise uurimisel, väites, et siiani ei ole uurimise tulemustest midagi kuulda olnud. Ka see väide on ebaõige. Siseauditi osakond, viinud läbi piisavalt põhjaliku uurimise, ei tuvastanud, et andmed lekkinuks maksuametist. Samas on piiratud siseauditi osakonna võimalused välja selgitada ametivälised infolekkekohad.

Maksuamet ei ole pidanud eraldi statistikat pankadele tehtud päringute osas ja lähtub pankade Äripäevas nimetatud andmetest, u 20 päringut päevas. 6000?7000 päringut aastas riigis, kus elab 1,3 miljonit inimest ja on registreeritud ligi 82 000 äriühingut, pole põhjendamatult suur maht. Põhjalikult jõuab maksuhaldur kontrollida vaid 3 äriühinguid. Füüsiliste isikute puhul kontrollitakse eelkõige deklaratsioonide põhjal tagastamisele kuuluvaid summasid. Seejuures ei saa juttugi olla kaaskodanike pangakontode uudishimust väljanõudmisest, vaid tegu on ilmselgelt maksuametile pandud ülesannete täitmisega. Seda kinnitab ilmekalt maksuameti korralduste vähene vaidlustamine ? 2002/2003 on kohtus vaieldud infopäringute seaduslikkuse üle 24 korral, millest maksuamet on võitnud 22. Tõsi, ka maksuameti peakontor on ise kohtuväliselt tühistanud mõnikümmend korraldust. Need on reeglina tulenenud formaalsetest vigadest korralduste vormistamisel.

Maksuamet on korduvalt kohtunud pangaliiduga ja arutanud päringutega seonduvat, eesmärgiga saavutada seaduste range järgimise tingimustes optimaalne, panku võimalikult vähe koormav koostöö. Arvestades, et tuhandetest korraldustest on probleeme olnud üksikutega, on see ka õnnestunud.

Veel enam, pangaliit on kinnitanud, et kohtumised maksuametiga on olnud konstruktiivsed ja mõjutanud positiivselt vastastikust suhtlemist.

Eeltoodu põhjal peaks olema ilmne, et kõikehõlmavat kontrollimist Eestis ei toimu. Kinnitan jätkuvalt maksuameti valmisolekut kohtuda pangaliiduga, et leida parimaid lahendusi tõrgeteta koostööks.