Koolitussüsteemil olgu positiivne väljund tööturul

Inimesed, kes Eestis teevad oma haridustee valikuid haridustasemeti ja õppekavati on sunnitud oma valikud tegema puuduliku informatsiooni tingimustes. Üldsusele ei ole kättesaadavad tööturu andmed, missuguse ala inimesi kipub tööturul üle jääma ja missuguse ala inimesi on puudu. Niisuguses olukorras põhinevad õppima asujate valikud eriala populaarsusel ja kooli lõpetamisel selgub, et tööturul tekivad suured raskused erialase töö leidmisel. Teiste sõnadega: riigi, kohaliku omavalitsuse ja muude asjasse pühendatud institutsioonide huvid koolitussüsteemi kujundamisel on kas puudunud või jäänud õigel ajal arvestamata. Siin on sageli räägitud, et turg paneb ka hariduses kõik paika ja see on tinginud probleemiga seotud institutsioonide töötajate tegevuse või tegevusetuse. Haridussüsteemi toimeaeg on pikk ja seetõttu turu regulatsioon jääb hiljaks. Koolidesse vastuvõetute arvude haridustaseme ja valdkondliku analüüsi põhjal julgen väita, et eelolevatel aastatel koolilõpetajate olukord teatud õppekavadel tööturul pingestub veelgi, teistel muutuvad aga töösaamise võimalused väga soodsaks.

Niisugune riigi ja institutsioonide tegevuse või tegevusetuse tulemus on haritud töötud ja nendele töötu abiraha tuleb riigil leida. Haritud inimesed, kes tööd ei leia, tunnevad end ühiskonnas liigsena ja sellega kaasnevad suured sotsiaalsed pinged.

Eestis puudub vajalik info ja nõustamise süsteem. Koolid, korraldades õppida soovijate seas nõustamist, ei lähtu sageli ühiskonna huvidest, vaid kooli huvidest. Kooli huvi on komplekteerida vastuvõtt, sest see toob kas riigilt või õppijatelt koolile vajaliku raha. Noore käekäik pärast lõpetamist, nende erialane rakendatus, huvitab vaid väheseid koole.

Eestis oleks soovitav rajada riiklik karjääri- (kutse-)nõustamise süsteem Tööturuameti süsteemi, sest lisaks noortele vajavad nõustamist ka täiskasvanud, kes mingil põhjusel on sunnitud tegevusala vahetama ja selleks läbima vajaliku õppe. Ei ole mõtet luua ühte riiklikku nõustamissüsteemi haridussüsteemis ja teist täiskasvanutele kusagil mujal. Esiteks on see liiga kallis ja teiseks vajalik info koguneb just Tööturuametisüsteemis. Kõigi Tööturuametisüsteemi poole pöördunud tööotsijate kohta fikseeritakse nende isikuandmed, kaasa arvatud haridust iseloomustavad näitajad. Vakantsete töökohtadega seotud info on samuti seotud hariduslike tunnustega. See kogunev info on paraku töötlemata ja seetõttu ka üldsusele kättesaamatu. Nii puudub meil ka ülevaade, missuguse ettevalmistusega inimesi järjest rohkem jääb töötuks ja missuguse ettevalmistusega inimesi ei jätku. Mind paneb imestama, kui mitmesuguste ettevõtmiste tarvis leitakse riigieelarvest miljoneid ja samal ajal ühiskonnale olulise info töötlemiseks raha ei leita.

Ülikooliseaduse kohaselt esitatakse riiklik koolitustellimus lähtudes prognoositavast kõrgharidusega spetsialistide vajadusest tööturul, ministeeriumide, omavalitsusliitude, registreeritud kutse- ja erialaliitude ning ülikoolide ettepanekutest, samuti riiklikuks koolitustellimuseks riigieelarves ettenähtud vahenditest. Seaduse kohaselt on riikliku koolitustellimuse määramisel esikohal prognoositav kõrgharidusega spetsialistide vajadus.

Haridusseaduse kohaselt Haridus- ja Teadusministeerium võtab osa spetsialistide ja oskustööliste vajaduse prognoosimisest ning riikliku koolitustellimuse koostamisest. Kuna ministeerium, seadusandja tahtel, võtab ainult osa prognoosimisest, siis tal ei lasu ka vastutust prognooside olemasolu eest. Nii puuduvadki Eestis vastavad prognoosid. Kuna vastuvõtust kooli lõpetamiseni kulub aastaid, siis paljude noorte olukorra leevendamist lähiaastatel koolitussüsteemi poolt vaadatuna oodata ei ole.