Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Teedeehitajad kullasoonel

    Eesti nelja suurema teedeehitusfirma ? ASi Teede REV-2, ASi TREF, ASi Talter, ASi Aspi ? ühinemine konsortsiumiks on krooninud edu: konsortsium on võitnud viimastel aastatel kümnest rahvusvahelisest pakkumisest üheksa. See aitas neil kasvatada mullu oma kasumit enam kui kolm korda ? teist sellist näitajat pole ülejäänud majandusharudes tegutsevatel ettevõtetel ette näidata.
    Tänase Äripäeva vahel oleva Ehituse ja Kinnisvara TOPis lõid teedeehitajad edetabeli puhtaks ? edukaimaks ehitusfirmaks tõusis Teede REV-2, kolmas oli TREF ning seitsmes Talter. Edestati ka selliseid ehitusgigante nagu Merko Ehitus ja FKSM.
    ?Konsortsium, kus kõik neli osalist on võrdsed ja jagavad võrdselt ka kohustusi, on mõeldud eelkõige Eesti turule trügivate välisfirmade vastu võitlemiseks,? kinnitas TREFi direktor Andres Gailit.
    Valdkonna perspektiivist annab aimu ka asjaolu, et alles möödunud nädalal ostis end Teede REV-2 omanikeringi Klementi omanik Alta Kapital.
    Lisaks toob teedeehitusse suunatav raha kasu kogu majandusele, seda nii otse ? raha saavad projekteerimisfirmad jt ehitusega seonduvad ettevõtjad kui ka kaude, seda tänu paranevale infrastruktuurile.
    Teedeehituse mootoriks on olnud ning jääb välisabi. Näiteks peaks Eesti maanteede korrashoiuks Euroopa Liidust aastani 2010 jõudma kokku üle 6 miljardi krooni. Erandiks on käesolev aasta, mil välisraha eri põhjustel edasi lükkus. Seda enam aga on oodata raha järgmistel aastatel.
    ?Teedeehitus on igal juhul tõusev turg,? põhjendas Skanska EMV juhatuse esimees Jaanus Otsa, miks moodustati teedeehituse divisjon.
    Kuigi Skanska on seni võitnud Eestis vaid ühe rahvusvahelise teedeehituse pakkumise, usub Otsa tulevastesse võitudesse. ?Osaleme kindlasti järgmise aasta suurobjektide konkurssidel,? lubas Otsa.
    Teedeehitajad ise pidasid eelmise aasta heade majandustulemuste võtmeks ülisoodsat kuiva ilma, mis lubas varakevadest sügiseni töötada täisvõimsusel, ning tööde mahu kasvu tänu 2001. aastast üle tulnud suurobjektidele. ?Tänavune kasv jääb mullusele ilmselgelt alla,? prognoosis Taltersi juhatuse esimees Sven Pertens.
    Maanteeameti europrogrammide osakonna juhataja kt Urmas Konsapi kinnitusel tahavad nad 2004. aasta suurobjekti ? Maardu?Valgejõe ? rekonstrueerimise rahvusvahelise konkursi välja kuulutada jaanuaris ning töödega alustada augustis. ?Pelgan hoopis seda, et üha rohkemate kavandatavate transpordiobjektide projekteerimiseks napib Eestis spetsialiste,? ütles Konsap.
    Gailiti andmeil moodustavad rahvusvaheliste konkursside võidud ehk suurobjektid 65?70% konsortsiumis osalevate firmade käibest-kasumist. ?Ülejäänud ehk kohalike omavalitsuste ja erasektori tellitud teedeehitusobjektide puhul oleme omavahel halastamatud konkurendid,? rääkis Gailit. ?Suurt pirukat pole kahju jagada.?
    Teedeehitusfirmasid eristab projektijuhtimisele spetsialiseerunud ehitusfirmadest see, et erandlikult kõik nad on olnud sunnitud investeerima kümneid miljoneid kroone tehnikasse ning koolitatud tööjõusse.
    ?Tehnika ja tööjõu olemasolu on lausa konkursi üks tingimus,? lausus ASi TREF direktor Andres Gailit. ?Teedeehitajaid ei saa seetõttu võrrelda üldehitajatega.? Tema andmeil on suuremad teedeehitusfirmad investeerinud kokku tehnikasse üle 100 miljoni krooni. Ainuüksi asfalditehas maksab näiteks 20 miljonit krooni ja asfaldilaotamise ühele brigaadile vajalik rasketehnika 10 miljonit krooni. TREFil on kolm asfalditehast ja kolm täisvarustuses asfaldilaotajate brigaadi. Teistel suurematel teedeehitajatel on brigaade ja tehaseid umbes sama palju.
    Et teed korras püsiksid, on maailma arenenud teedevõrkudega riikides kujunenud kirjutamata reegliks, et aastas püütakse laotada peaaegu sama palju tonne asfalti, kui riigis on elanikke. Seega peaks Eestis asfaldituru maht aastas olema vähemalt 1,4 miljonit tonni.
    ASi Teede REV-2 tootmisdirektori Lembit Makstini andmeil jõudis Eestis mullu sellele eesmärgile esimest korda lähemale. ?Eelmisel aastal ulatus asfalditurg 1,1 miljoni tonnini,? rääkis Makstin. ?Tänavuseks mahuks prognoosime aga 0,8 miljonit tonni.?
    Olenevalt tee-ehitusobjekti keerukusest ning tehtavate tööde mahust läheb ühe kilomeetri maantee rekonstrueerimine maksma 2?5 miljonit krooni.
  • Hetkel kuum
Olev Remsu: Eesti piir ja Hiina müür. Teeks äkki ise ühe leppe?
Otsesuhted ja kokkulepped Hiinaga tundub midagi ilmvõimatut, kuid pragmaatiline diil oleks äkki meilegi lahendus, just julgeolekut silmas pidades, kirjutab kirjanik Olev Remsu.
Otsesuhted ja kokkulepped Hiinaga tundub midagi ilmvõimatut, kuid pragmaatiline diil oleks äkki meilegi lahendus, just julgeolekut silmas pidades, kirjutab kirjanik Olev Remsu.
Suur analüüs: üks vana strateegia aitab laisal investoril turgu edestada
Investorid otsivad pidevalt head strateegiat, et anda oma portfellile hoogu. Üks lihtsamini mõistetav on Dow’ koerte strateegia, mis sobib laisemale investorile.
Investorid otsivad pidevalt head strateegiat, et anda oma portfellile hoogu. Üks lihtsamini mõistetav on Dow’ koerte strateegia, mis sobib laisemale investorile.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Nädala lood: lennujaamas valitseb aastaid üks firma, linnaasutuses paljastati bardakk
Lõppeva nädala olulisemate lugude hulka sattusid nii Tallinna linnasutuse kohta tehtud audit, lennujaamas ligi kümme aastat miljonite eest koristustöid endale haaranud üks firma ja Äripäeva investoriküsitlus.
Lõppeva nädala olulisemate lugude hulka sattusid nii Tallinna linnasutuse kohta tehtud audit, lennujaamas ligi kümme aastat miljonite eest koristustöid endale haaranud üks firma ja Äripäeva investoriküsitlus.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Raadiohommik: Tallinna uus linnapea, nõrkushoos euro, küberpätid ja väikettevõtja läbimurre maailma
Prognooside kohaselt nõrgeneb euro sel aastal dollari suhtes veelgi. Dollarit soosib ka nädalavahetusel toimunud Iraani raketi- ja droonirünnak Iisraelile.
Prognooside kohaselt nõrgeneb euro sel aastal dollari suhtes veelgi. Dollarit soosib ka nädalavahetusel toimunud Iraani raketi- ja droonirünnak Iisraelile.
Julgeolekuohuks nimetatud inimõiguste teabekeskus lõpetas tegevuse
Aastaid kaitsepolitsei aastaraamatutes Kremli-meelsena ära märgitud venekeelne Inimõiguste Teabekeskus on kustutatud ja kogu keskuse tegevus lõppenud.
Aastaid kaitsepolitsei aastaraamatutes Kremli-meelsena ära märgitud venekeelne Inimõiguste Teabekeskus on kustutatud ja kogu keskuse tegevus lõppenud.