Teedeehitajad kullasoonel

Eesti nelja suurema teedeehitusfirma ? ASi Teede REV-2, ASi TREF, ASi Talter, ASi Aspi ? ühinemine konsortsiumiks on krooninud edu: konsortsium on võitnud viimastel aastatel kümnest rahvusvahelisest pakkumisest üheksa. See aitas neil kasvatada mullu oma kasumit enam kui kolm korda ? teist sellist näitajat pole ülejäänud majandusharudes tegutsevatel ettevõtetel ette näidata.

Tänase Äripäeva vahel oleva Ehituse ja Kinnisvara TOPis lõid teedeehitajad edetabeli puhtaks ? edukaimaks ehitusfirmaks tõusis Teede REV-2, kolmas oli TREF ning seitsmes Talter. Edestati ka selliseid ehitusgigante nagu Merko Ehitus ja FKSM.

?Konsortsium, kus kõik neli osalist on võrdsed ja jagavad võrdselt ka kohustusi, on mõeldud eelkõige Eesti turule trügivate välisfirmade vastu võitlemiseks,? kinnitas TREFi direktor Andres Gailit.

Valdkonna perspektiivist annab aimu ka asjaolu, et alles möödunud nädalal ostis end Teede REV-2 omanikeringi Klementi omanik Alta Kapital.

Lisaks toob teedeehitusse suunatav raha kasu kogu majandusele, seda nii otse ? raha saavad projekteerimisfirmad jt ehitusega seonduvad ettevõtjad kui ka kaude, seda tänu paranevale infrastruktuurile.

Teedeehituse mootoriks on olnud ning jääb välisabi. Näiteks peaks Eesti maanteede korrashoiuks Euroopa Liidust aastani 2010 jõudma kokku üle 6 miljardi krooni. Erandiks on käesolev aasta, mil välisraha eri põhjustel edasi lükkus. Seda enam aga on oodata raha järgmistel aastatel.

?Teedeehitus on igal juhul tõusev turg,? põhjendas Skanska EMV juhatuse esimees Jaanus Otsa, miks moodustati teedeehituse divisjon.

Kuigi Skanska on seni võitnud Eestis vaid ühe rahvusvahelise teedeehituse pakkumise, usub Otsa tulevastesse võitudesse. ?Osaleme kindlasti järgmise aasta suurobjektide konkurssidel,? lubas Otsa.

Teedeehitajad ise pidasid eelmise aasta heade majandustulemuste võtmeks ülisoodsat kuiva ilma, mis lubas varakevadest sügiseni töötada täisvõimsusel, ning tööde mahu kasvu tänu 2001. aastast üle tulnud suurobjektidele. ?Tänavune kasv jääb mullusele ilmselgelt alla,? prognoosis Taltersi juhatuse esimees Sven Pertens.

Maanteeameti europrogrammide osakonna juhataja kt Urmas Konsapi kinnitusel tahavad nad 2004. aasta suurobjekti ? Maardu?Valgejõe ? rekonstrueerimise rahvusvahelise konkursi välja kuulutada jaanuaris ning töödega alustada augustis. ?Pelgan hoopis seda, et üha rohkemate kavandatavate transpordiobjektide projekteerimiseks napib Eestis spetsialiste,? ütles Konsap.

Gailiti andmeil moodustavad rahvusvaheliste konkursside võidud ehk suurobjektid 65?70% konsortsiumis osalevate firmade käibest-kasumist. ?Ülejäänud ehk kohalike omavalitsuste ja erasektori tellitud teedeehitusobjektide puhul oleme omavahel halastamatud konkurendid,? rääkis Gailit. ?Suurt pirukat pole kahju jagada.?

Teedeehitusfirmasid eristab projektijuhtimisele spetsialiseerunud ehitusfirmadest see, et erandlikult kõik nad on olnud sunnitud investeerima kümneid miljoneid kroone tehnikasse ning koolitatud tööjõusse.

?Tehnika ja tööjõu olemasolu on lausa konkursi üks tingimus,? lausus ASi TREF direktor Andres Gailit. ?Teedeehitajaid ei saa seetõttu võrrelda üldehitajatega.? Tema andmeil on suuremad teedeehitusfirmad investeerinud kokku tehnikasse üle 100 miljoni krooni. Ainuüksi asfalditehas maksab näiteks 20 miljonit krooni ja asfaldilaotamise ühele brigaadile vajalik rasketehnika 10 miljonit krooni. TREFil on kolm asfalditehast ja kolm täisvarustuses asfaldilaotajate brigaadi. Teistel suurematel teedeehitajatel on brigaade ja tehaseid umbes sama palju.

Et teed korras püsiksid, on maailma arenenud teedevõrkudega riikides kujunenud kirjutamata reegliks, et aastas püütakse laotada peaaegu sama palju tonne asfalti, kui riigis on elanikke. Seega peaks Eestis asfaldituru maht aastas olema vähemalt 1,4 miljonit tonni.

ASi Teede REV-2 tootmisdirektori Lembit Makstini andmeil jõudis Eestis mullu sellele eesmärgile esimest korda lähemale. ?Eelmisel aastal ulatus asfalditurg 1,1 miljoni tonnini,? rääkis Makstin. ?Tänavuseks mahuks prognoosime aga 0,8 miljonit tonni.?

Olenevalt tee-ehitusobjekti keerukusest ning tehtavate tööde mahust läheb ühe kilomeetri maantee rekonstrueerimine maksma 2?5 miljonit krooni.