Ettevõtjad peavad ametiühingu nõudmisi ärivõõraks liialduseks

Ametiühingu ja töökeskkonna nõukoguga ettevõtte, ASi Teede REV-2 juhatuse esimehe Peeter Vilipuu sõnul pole ametiühingute praegused väljaütlemised teostatavad. ?See on mingisugune liialdus,? ütles ta. ?See, kus töötajad osalesid ettevõtte juhtimises, oli töökollektiivi nõukogu, kui te nõukogude ajast mäletate,? rääkis ta.

Vilipuu lausus, et näiteks Saksamaal on taoline organ täiesti olemas, kuid see tegutseb spetsiaalse töökollektiivide nõukogu seaduse alusel. ?Neid kahte asja ei tohi mingil juhul segamini ajada. Äriseadustik reguleerib kapitali paigutust ja juhtimist, ettevõtte juhtimine sotsiaalsest vaatevinklist peab toimuma aga muudel alustel ja teise seadusega,? rääkis ta. ?Ametiühingud laiendagu kõigepealt oma tegevust selliselt, et töötegijad looksid ametiühinguid juurde. Et nad esindaksid enamust, mitte vähemust.?

ASi Ilves Extra juhi Arvo Kikase sõnul võtavad ametiühingu sellised nõudmised ettevõtlustahtmise. ?Lugesin sellest ja mõtlesin, et kui kaugel juba natsionaliseerimine siis on,? ütles ta. ?Ettevõtjana vastutan ma oma varaga, iga teo juures mõtlen vastutustundega, et see on ?minu raha?. Töötajal aga sellist suhtumist ei ole, mingu või kõik nässu!?

Paikuse Saeveski juhatuse esimehe Tõnu Järve sõnul on ametiühingute ettepanek majandusvõõras. Järve ütlusel on praegu isegi võimatu ette kujutada situatsiooni, kus ettevõte on ühel hetkel tõepoolest vaja kinni panna ja inimesed koondada ning siis tulevad töötajad oma vetoõigusega.

?Nõukogu on siiski omanikepoolne järelevalveorgan ja kui sinna soovitakse ka töötajaid kaasata, siis miks mitte. Seda ei saa aga kohustuslikuks teha,? arutles ta. Järve lisas, et Paikuse Saeveskis räägitakse suuremad muutused ja investeeringud töötajatega läbi. Ametiühingute väljaütlemistest kostub aga noot, nagu tahaks ettevõtja töötajatele liiga teha. ?Ma ei jaga absoluutselt seda arvamust,? lausus ta.

Tööandjate keskliidu asedirektor Tarmo Kriis ütles, et tööandjate esindusorganisatsioon suhtub ametiühingute praegusesse väljaütlemisse äraootavalt. Kirjaliku ettepaneku, mida saaks üldse arutama hakata, peaks ametiühingud valmis saama jaanuari keskel, lisas ta.

Euroopa Liidu töötajate kaasamist käsitlev direktiiv nõuab täiesti eraldiseisva, töötajate ja tööandja esindajatest koosneva konsultatsiooniorgani olemasolu. Seda aga vaid rahvusvahelistes ettevõtetes.

Ametiühingute keskliidu esinaine Kadi Pärnits käis möödunud nädalal tööfoorumil välja, et ametiühingud tahavad läbi suruda nõudmise, et suurettevõtete nõukogude liikmetest on kuni pooled töötajate esindajad. ?Järgmine punkt on, et töötajate esindajad saaksid osaleda ettevõtte nõukogude töös ja otsuste tegemisel,? lausus ta. ?Kõige rangem norm on vetoõigus, mille loodame Eestis kehtima saada lähiaastatel.?