Harku vald tahab ehitusfirmat Merkot oma piirkonda elamuid ehitama nii väga, et on kauaaegse koostööpartneri nõudmistele valmis iga hinna eest vastu tulema.
Merko ja Harku vallavalitsuse sõprus kestab juba aastaid ja sai alguse noortele peredele mõeldud Teelahkme elamurajooni projektist, mis tõi Tallinna külje alla väikevalda sadu noori ja edukaid maksumaksjaid. Mullu ehitas Merko valla tellimisel ja rahastamisel kaks lasteaeda, kokku 39 miljoni krooni eest. Üks neist kerkis Merko enda arendatud Teelahkmele.
Kui seni on koostöö laabunud libedalt, siis nüüd on takistused üles kerkinud seal, kus neid oodatagi ei osatud ja kired on löönud lõkkele. Kohalikud elanikud vaidlustasid nelja uue korruselamu ehitamiseks muudetud detailplaneeringu kohtus, see aga ei takista Merkol ehituse jätkamist. Esimene istung eile ebaõnnestus, sest vallavalitsus ei olnud kohtule esitanud kõiki dokumente.
Tegelikult sündis otsus, et Sarapuu, Pähkli ja Metsa tänava vahelisele maatükile tulevad 3korruseliste majade asemel ühiku võrra kõrgemad, veel enne, kui vallale kuuluv maatükk 2003. aasta veebruaris omanikku vahetas.
Artikkel jätkub pärast reklaami
1,9 hektarilise krundi müügiks kuulutab Harku vallavalitsus enampakkumise välja 2002. aasta lõpus. Enampakkumise teate järgi kohustub ostja maa realiseerima vastavalt kehtivale detailplaneeringule. See lubab aga ehitada maksimaalselt kolmekorruselisi ridaelamuid.
Konkursile teeb pakkumise vaid AS Merko Ehitus, ületades 2,5 miljoni kroonise alghinna tuhande krooniga. Kuid on üks ?aga?, mis firmale ei meeldi ? Merko tahab krundile ehitada 4korruselised kortermajad. Olles ainus kosilane, lisab ehitusfirma pakkumise teksti klausli, et on nõus maad ostma vaid tingimusel, et vald teeb detailplaneeringu korrektuuri ja lubab sellega ka kõrgemaid maju.
Vald võtab kosjaviinad rõõmuga vastu ning 2003. aasta 7. veebruaril allkirjastavad pooled notari juures kinnistute müügilepingu. Merko peab olema saanud konkreetsed lubadused, et soovitud korrusmajade ehitamine siiski võimalikuks saab.
?Selliseid lubadusi me küll anda ei saanud,? pareerib Harku vallavolikogu esimees Allan Kiil. ?Kõrgemad majad oli nende nägemus ja küllap nad leppisid võimalusega, et see ei saa teoks.? Samas tunnistab ta, et vald oli valmis planeeringu muutmist alustama.
Pikemalt loe homsest Äripäevast.