Helkur on Eestis popiks saanud

Vane hinnangul on helkurite populariseerimisele kõige enam kaasa aidanud järjepidev kampaaniate korraldamine, mida pole kahjuks võimalik konkreetsetes numbrites väljendada.

?Liiklusõnnetuste numbrid ei näita üksinda midagi. Arvestama peab ka muid faktoreid, nagu liikluse intensiivsus, liikluskorraldus, ilmastik. Ka taseme säilitamine on mõnikord hea näitaja. Keegi ei ole täna võimeline ütlema, milline oleks vigastatute ja hukkunute arv, kui vastavaid kampaaniaid ja karistamisi ei oleks toimunud. Isiklikult arvan, et oluliselt suurem,? tunnistas Aeg.

Autoregistrikeskuse statistiku Aime Parve sõnul on autode registreerimise kasvutendents kindlalt näha ja seda kogu Eesti lõikes. Kui 2000. aastal registreeriti Eestis esmaselt 22 115 sõiduautot, 2002. aastal esmaselt 28 859 sõiduautot, siis 2003. aastal oli see arv juba 41 922 ehk üle neljakümne viie protsendi suurem kui aastal 2002.

Maanteeameti infobüroost saadetud aastaülevaadete põhjal selgus, et võrreldes 1999. aastaga on pimedal teel hukkunute arv rohkem kui poole väiksem.

Autojuht märkab ilma helkurita pimeduses liikuvat jalakäijat alles paari-kolmekümne meetri kauguselt. Helkuriga varustatud jalakäijat näeb autojuht pooltuledega sõites umbes saja viiekümne ja täistuledega sõites juba umbes kolmesaja meetri kauguselt. Helkur annab võimaluse ellu jääda ja vigastusteta koju jõuda.

?Kui suudate lähedasele selgeks teha, et helkuri kandmine muudab ta liikluses nähtavaks, võib see anda kojuootajale hingerahu,? lausus Aeg.