Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tallinnale võivad appi tulla taksod

    Tallinna korrakaitsekomisjoni liikme ja Ohutusportaali rajaja Igor Volke arvates oleks viimane aeg linna alternatiivne häiresüsteem luua. Kõige odavam ja otstarbekam oleks kasutada pealinna taksojuhtide ja -dispet?erite abi.
    Millegipärast pole nõukogudeaegse tsiviilkaitsesüsteemi asemel tänini kasutusele võetud ühtegi alternatiivset häiremehhanismi. Volke sõnul puhkeks kriisiolukorras kaos. Ametlikult on massiteabekanalid kohustatud elanikke ohu korral teavitama.
    ?Kui taksodispet?eritele edastada häiresõnum, et kõik nende võrgus olevad ekipaa?id annaks kindlat kokkulepitud signaali, oleks see linlastelemärk, et tuleb end toimuvaga kurssi viia,? lausus Volke. Taksode kasutamine alternatiivse häiresüsteemina ei nõuaks ressursse häireseadmete ostmiseks. Raha peaks eraldama märksüsteemi väljatöötamiseks ja elanikkonna laiaulatuslikuks teavitamiseks.
    Tallinna tuletõrje- ja päästeameti direktori asetäitja Karli Sassi märkis, et öösel enamik inimesi magab. Kasutada tuleks hoopis olemasolevaid võimalusi 24 tundi käigus olevate kiirabi-, politsei- ja tuletõrjemasinate näol.
    ?Operatiivjõud on teatavasti kriisiolukorras esimesed, kes ?lahingusse? kistakse. Spetsialist peaks teadma, et teavitamise süsteemi ei saa operatiivjõududele üles ehitada,? sõnas Volke.
    ?Taskutelefoniomanikele saab saata häireteatega SMS-sõnumeid,? ütles Sassi, tunnistades, et tegemata tööd on selles vallas siiski veel väga palju.
    Volke sõnul on asi poolikult läbi mõeldud. ?Kuidas peaksid tänaval viibivad inimesed teada saama, et peavad minema lähima raadio või teleri juurde ja selle tööle panema? Sama puudutab kriisikomisjoni kuuluvaid linnajuhte ? kuidas toimuvast märku anda, kui nad ei ole oma kabinetis? Mis siis, kui korraldatakse osav rünnak, mille tulemusena mobiilside rivist välja lüüakse?? küsis Volke.
    Tallinna linnakantselei korrakaitsenõunik Urmas Ait kirjeldas praegust rutiini, mille kohaselt tuleb peale seda, kui ?pauk käib?, kokku tuletõrje- ja päästeameti ametnikest, linnaosavanematest ja ametite juhtidest koosnev kriisimeeskond, kes olukorrale hinnangu annab. See omakorda kutsub vajadusel kokku kriisinõukogu, mida juhib linnapea.
    Sassi sõnul peaks kõigepealt riik märku andma, mida ta sellisest süsteemist ja selle vajalikkusest arvab. ?Tuleks selgitada, kes süsteemi haldab, kellele võimaldatakse ligipääs ja muu selline. Siis töötab linna tasandil kriisi reguleerimise meeskond välja ettepanekud, mida järgmisena hakkab arutama linnapea juhitav kriisikomisjon. Mingil hetkel peavad riigi ja linna nägemused kokku saama. Ilmselt tuleb nii kriisiprojekti kui selle elluviimist menetleda mitmes järgus,? kommenteeris Sassi.
    Nii Ait kui Sassi peavad taksode kaudu elanikkonna teavitamist üheks võimaluseks, kuid möönavad, et enne ideele rohelise tee andmist peab mingi juhtimisorgan selle vajalikkust avalikult tunnistama.
    Volke kinnitusel on nii Sassi kui Ait Tallinna tasemel ise juhtorganiteks. ?Nemad ongi see juhtimisorgan, kes ettepaneku peaks tegema. Kõrgemaid spetse polegi,? kinnitas Volke.
    Ait tunnistas, et ühtse häiresüsteemi vajalikkuse peale pole kuni viimase ajani peaaegu üldse mõeldud. ?Eesti riigil puuduvad praeguses olukorras vahendid. Õnneks on Soome nõus meid aitama. Kui Tallinnas peaks tekkima riigi tasemel häireolukord, oleme tõtt-öelda väga haavatavad,? tõdes Ait.
    Igor Volke, ohutusspetsialist:
    Tsiviilkaitse põhiküsimus on valmisolek tavaõnnetusteks, kriisideks ja suurõnnetusteks. Selle tagamine on riigi, omavalitsuste ja firmajuhtide ülesanne. Kui enne juhiti põhiliselt tähelepanu tuuma-, keemia- ja bioloogilise sõja võimalusele, siis praegu on tõenäolisemad loodusõnnetused, tehnoavariid, inimkätega tahtlikult tekitatud suurõnnetused või nn negatiivsete asjaolude kokkusattumised. Uute valdkondadena on lisandunud terrorism ja ekstremism.
    Tallinn ja Helsingi on suhteliselt sama suurusjärgu linnad, aga erinevalt organiseeritud juhtimisega. Tallinna linnavalitsus kujutab endast juhtivaid kontoreid, millel praktilisi teenistusi ja vahendeid peaaegu ei ole. Töö teevad lepingulised firmad. Helsingi linnavalitsusel on oma catering, oma kokad, inseneriteenistused ja muu selline. Kas kommunaalamet suudab suurõnnetuse korral viiskümmend supikatelt välja panna? Ainuke linna institutsioon, millel on oma reaalselt toimiv reageerimisstruktuur, on Tallinna tuletõrje- ja päästeamet.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Saunumi käive kasvas, kahjum kahanes
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tartus baaripidamise lõpetanud firma jäi töötajatele võlgu
Tartu Supilinnas Mülä baari varem vedanud firma läks pankrotimenetlusse, mis võiks ettevõtte ühe omaniku sõnul tuua lahenduse ka maksmata jäänud palkadele.
Tartu Supilinnas Mülä baari varem vedanud firma läks pankrotimenetlusse, mis võiks ettevõtte ühe omaniku sõnul tuua lahenduse ka maksmata jäänud palkadele.