Turist kardab Eestis vargusi

Artikkel

- Uudised
- Andres Kärssin
- 22. veebruar 2004 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Turist kardab Eestis vargusi
Mida mõtleb reisihuviline eurooplane, kui loeb 1. mail Euroopa Liiduga ühineva riigi välisministeeriumi hoiatust: ?Varguseoht on suur. Kasutage ainult valvega parkimisplatse ja ärge jätke väärtasju autosse (ka pagasiruumi mitte).? Ilmselt ta seetõttu oma reisiplaane ei muuda ? seda enam, et vargusi tuleb ette kõikjal ja tihti on selle põhjuseks inimese enda hooletus.
Mullu saabus Eestisse 3,38 miljonit väliskülastajat, mis on 4 protsenti enam kui 2002. aastal. Kasvas külastajate arv, kes tulid väljastpoolt nelja naaberriiki. Kõige enam suurenes Saksamaalt, Suurbritanniast, Norrast, Poolast ja Itaaliast pärit turistide arv.
Kuid kuidas on lood väljastpoolt Euroopat tulijate seas, milline on nende ettekujutus Eestist? ?Kartused on ikka sellised, et kas tegemist on ikka Euroopaga ja ega see Venemaa pole,? rääkis Via Hansa Eesti juhataja Kylli Karing. Tema sõnul huvitab kaugemalt tulnud turiste samuti siinne turvalisuse ase ja samuti see, kas infrastruktuur on sama nagu mujal maailmas.
?Eelarvamus on olemas, kuid kohapeal näevad nad, et kohati on tingimused paremad kui Kesk-Euroopas,? lausus Karing, viidates siinsetele uutele hotellidele. ?See kõik annab kokkuvõttes parema tulemuse ? turist tuleb madalamate ootustega ja läheb ära paremate muljetega.?
Eesti hotellide kõrget taset võrreldes Kesk-Euroopaga mainib ka Raeturisti tegevjuht Tiia Braun, pidades ?müraks? seda, kui mõni turist uurib, kas hotellitoas on käterätti ja seepi. Viimast on kogenud BaltoScandia Toursi reisikorraldaja Eveliis Mee, kelle sõnul on turistid huvitunud ka sellest, kas hotellides on tuletõrjetingimused korras.
Tiia Brauni sõnul on kaardimaksevõimalus või rahaautomaadi olemasolu enamikule tulijaist teada ja sellega seotud kartused on vähenenud. Siin on oma osa ka pikaaegsel teavitustööl ja internetist leitaval infol.
Karinguga sarnaselt märkis Braun, et kaugemalt tulijatel (nt USAst) on selline eelarvamus, et Eesti on endine NSVLi osa, väga vaene ja et siin ääretult vilets teenindus. ?Siin nad muidugi üllatuvad positiivselt,? lisas ta. Samuti on USA, Aasia ja Austraalia turistidel hirmud siinse kliima osas, kardetakse külma.
Braun lausus reisijate turvalisusemurest rääkides, et rohkem kui vargused võivad mõjutada reisi ärajäämist sellised SARS või terrorirünnak. Ta lisas, et näiteks kaugemalt tulev turist ei külasta ühe reisi jooksul ainult Baltimaid ja Skandinaaviat, vaid minnakse ka Moskvasse või Peterburi. ?Oletan, et viimased sündmused Moskvas võivad mõjutada hooaega,? märkis ta.
Samas pidas Braun turismifirmadele positiivseks seda, et hooaeg on pikenenud märtsist oktoobrini varem maist augustini kestnud aktiivse tööperioodi asemel.
Hermann Reiside siseturismi osakonna juhataja Kaidi Kuusmanni hinnangul on Eestiga seotud stereotüüpe ja kartusi võimendanud välismaa ajakirjandus, kasvõi kirjutades maffiast. ?Kuid sellest on juba mitmeid aastaid möödas. Nagu ka kunagistest pöördelistest sündmustest Venemaal, mis turismi mõjutasid,? lisas ta.
Hetkel kuum