Radiatsioonimõõdik võib päästa teie elu

Eesti Kiirguskeskuse direktor Merle Lust lausus, et aastas tuleb Eestis ette umbes kümme intsidenti, mil radioaktiivse kiirguse tase tõuseb üle lubatud normi. Enamasti on tegemist väiksema allika leidmisega.

Päästeameti operatiivteenistuse tehnika talituse spetsialisti Peep Solo kinnitas, et Eestis on radioaktiivsed materjalid laialt kasutusel tööstuses ? mõõteseadmetes, defektoskoopides ja mujal. Nende vedu ühest kohast teise ongi igapäevaelus üks suuremaid radioaktiivse ohu allikaid. ?Veose plahvatamise tagajärjel võivad ainet sisaldavad ampullid või konteinerid puruneda,? hoiatas Solo. Viimased suuremad õnnetused jäävad Solo sõnul õnneks ajavahemikku 1993?1996.

Radioaktiivset kiirgust nimetatakse vaikseks surmaks. Kaitse põhiprintsiibiks on kiirguse vältimine. Saastatud esemest tuleb võimalikult kiiresti eemalduda.

Päästeameti operatiivteenistuse tehnikatalituse spetsialisti Peep Solo sõnul on radiatsiooniindikaatorite häälestamine väga komplitseeritud tegevus. Firmal peab tootmiseks ja müügiks olema teostatud seadmete kontroll. Seda saab teha päästeamet, millel on olemas load kiirgustegevuse ja seadmete kontrolli läbiviimiseks.

Radiatsioonimõõdikuid on vaja vähemalt kord aastas täiendavalt kontrollida ja häälestada. Englo OÜ on Solo kinnitusel oma pädevust tõestanud ja nende toodang on kvaliteetne. Firma tegevdirektori Karin Punningi sõnul toodab firma ligi 50 erinevat mõõteseadet, sh kuut erinevat seadet radiatsioonitaseme jälgimiseks. Englo OÜ uudistoode on kaasaskantav dosimeeter NOVA-1. Patareidega töötav seade on äärmiselt töökindel ning seda saab ühendada suvalise PC-arvutiga, milles jookseb vähemalt Win98 ja Excel 2000. Seadme kogutud andmeid on võimalik kellaajalise täpsusega töödelda. NOVA-1 töötab põhimõttel, et teda ei ole võimalik rikkumata välja lülitada ning annab patareide vahetamise vajadusest teada signaali abil. Andmevahetust on võimalik teostada ka pihuarvutiga.

Priit Laaniste, päästeameti järelevalve talituse kemikaaliohutuse peaspetsialist:

Eestis on kiirgusobjektide hulk on viimase kümne aastaga oluliselt vähenenud. Vabariigi erinevates punktides asuvad radioaktiivse saaste avastamiseks üles pandud mõõteseadmed, mille andmed saadetakse Eesti Kiirguskeskusesse.

Reaalsed radioaktiivse saaste ohud võivad olla aatomielektrijaamadega toimuvad õnnetused. Lähim neist on 70 kilomeetrit Eesti piirist eemal asuv Sosnovõi Bor. Isegi kõige halvema stsenaariumi korral ei tohiks Eestis inimohvreid olla, sest üle 30 kilomeetri allika kiirgusest eemal on inimohvrid välistatud.

Ülemaailmse terrorismiohu tõttu levivad radioaktiivsed pommid (inglise keeles dirty bombs), mille ülesanne on lõhkeseadeldise abil lokaalsesse keskkonda saastunud ainet paisata. Nende kiirgusaste on reeglina siiski väga madal ja ületab vaevalt looduslikku fooni, nii et eesmärgiks on pigem hirmu külvata. Eestis on täna radioaktiivset ainet raske leida, vastupidiselt mõnele muule riigile, kus mahajäetud sõjaväebaasidest väga tugevaid saasteallikaid leitakse.