Iraagi lugu on suures osas rääkimata lugu. Selle viimane peatükk pandi kirja üleeelmisel nädalavahetusel, kui Pariisi Klubi (19 riigist koosnev valitsuste liit, mis annab teistele riikidele laenu) võlausaldajad leppisid kokku, et kustutavad 80% Iraagi ametlikust välisvõlast, mis see neile võlgneb. USA presidendi George Bushi sõnul tähendab see kokkulepe suurt rahvusvahelist panust Iraagi jätkuvale poliitilisele ja majanduslikule ülesehitamisele.

Kuid sellega Iraagi majanduslikud edusammud ei piirdu. 1979. aastal oli Iraagi elatustase inimese kohta võrreldav Itaaliaga. Saddam Husseini valitsuse kukkumise ajaks oli Iraagi SKP vaesustunud arengumaa tasemele ja Iraagist oli saanud kõige suurema välisvõlaga riik maailmas. See sünge pärandus, millele lisanduvad tõsised turvalisuseprobleemid, takistab majandusarengut.

Hoolimata nendest probleemidest on iraaklased jäänud endale kindlaks ja ka edu saavutanud. Iraagi poliitika on teinud võimalikuks selle, et 2004. aasta esimese kümne kuu majandustoodang oli 52% kõrgem kui 2003. aastal. Prognoositud sissetulek inimese kohta 2004. aastal on 780 dollarit (ca 9250 Eesti krooni ? toim), samas kui 2003. aastal jäi see 500 dollari (ca 6500 Eesti krooni ? toim) tasemele.

Iraagi valitsus on pannud paika keskpika majandusplaani. Värskelt iseseisvunud keskpank hoiab inflatsiooni kontrolli all ja tarbijahinnaindeks tõusis 2004. aasta esimese kaheksa kuu jooksul vaid 5,7%, samas kui 2003. aastal kerkis see 46%. Uus dinaar on viimase aasta jooksul dollari suhtes tugevnenud 27%.

Iraagi naftaministeerium teeb suurepärast tööd, et taastada tootmine hoolimata pidevatest rünnakutest naftainfrastruktuurile. Septembris oli Iraagi keskmine toornafta tootmismaht 2,54 miljonit barrelit päevas, mis on võrdne sõjaeelse tasemega.

Iraagi valitsus on teinud tõsist tööd, et tuua riik tagasi rahvusvahelisse majandusse. Tänavu veebruaris sai Iraak Maailma Kaubandusorganisatsioonis (WTO) vaatleja staatuse ja astub esimesi samme, et saada WTO täisliikmeks.

Pärast kuudepikkusi tõsiseid läbirääkimisi sõlmis Iraagi valitsus septembris kokkuleppe Rahvusvahelise Valuutafondiga (IMF) 436 miljoni dollari suuruses summas. See lepe ? Iraagi ja IMFi esimene kokkupuude rohkem kui 20 aasta jooksul ? on märk, et Iraagi majanduspoliitika on õigel teel. Iraagi ülesehitusel on lai rahvusvaheline toetus, sealhulgas ÜRO-lt, G8-lt ja suurtelt doonorriikidelt, mis lubasid anda Iraagile 2003. aasta oktoobris Madridis toetuste ja laenudena üle 14 miljardi dollari. Seda lisaks enam kui 18 miljardile dollarile, mille on lubanud anda USA. See erakordne abi annab tunnistust, et maailm mõistab Iraagi majanduspotentsiaali ja riigi regionaalset olulisust.

Septembris juhtisin USA delegatsiooni, mis võttis osa majandusteemalistest kohtumistest Bagdadi kolleegidega. Mind hämmastas nendel kohtumistel iraaklaste asjatundlikkus ja pühendumus. Majanduslikud edusammud, mida iraaklased on tänaseks suutnud väga rasketes oludes teha, näitavad nende pädevust ja julgust. See kehtib eriti Iraagi uude valitsusse kuuluvate meeste ja naiste kohta, kes töötavad vaba ja demokraatliku Iraagi nimel oma eluga riskides.

Kuid Iraak vajab endiselt abi, eriti tööstusriikidelt. Ja see abi peab hõlmama toetust turvalisust tagavates operatsioonides. Turvalisus on edu võti nii lühikeses kui ka pikas perspektiivis, vajalik eeldus ülesehitustööle ja investeeringutele.

Abi arenenud riikidelt on teretulnud nüüd, kui Iraagi valitsus sillutab teed riigi esimestele demokraatlikele valimistele, mis toimuvad 30. jaanuaril.

Nagu Iraagi asepeaminister Saleh ütles oktoobris Tokyos toimunud doonorite kohtumisel: see abi pole mitte heategevus, vaid investeering elulise tähtsusega piirkonnas asuva riigi paremasse tulevikku.

Autor: Alan P. Larson