Aastalõpu euroime ujutas Eesti põllutehnikaga üle

Aastalõpp oli põllutehnika müüjatele tõeline jõuluime või täpsemalt öeldes euroime, sest detsembri teises pooles miljard krooni eurotoetust saanud talunikud kulutasid selle ära nädalaga. Sisuliselt kulutati mõne loetud päevaga ära summa, mis kulub terve Eesti autopargi varustamiseks kütusega kvartali jooksul.

Raha läks nii tehnika ostmiseks kui ka võlgade tasumiseks varem ostetud kauba eest. Kuid kiirustades, sooviga sellest enne aastavahetust vabaneda. Nii selgub Äripäeva tänasest kaaneloost, millest saab teha vaid ühe järelduse ? eurotoetustega harjumine võtab Eestis veel aega.

Toimetusel pole midagi selle vastu, kui euroliidu maksumaksjad sadu miljoneid kroone meie talunikele annavad, kes selle eest kas või euroliidus valmistatud tehnikat ostavad.

Samas pole tegemist taevast sadanud rahaga, vaid selle eest maksab kas otse või kaude pea kogu Eesti ettevõtlus. Küll riigieelarve kaudu ELi ühiskassasse, küll erinevate kauplemisnormide ja direktiivide täitmisega, mida ELis olek paratamatult tähendab.

Seetõttu on kiirustamine euroabi kulutamisega vale. Kiirustades kulub raha ebaefektiivselt, tehakse mõttetuid oste. Hästi võttis talunike aastalõpu meeleolu kokku Agromarketi juhataja Juhan Simmer: ?Kellel oli 30 000, kellel 10 000 krooni raisata ja seda just aasta viimastel päevadel.?

Raha jagav ametkond PRIA on õigel teel, kui ta aasta lõppu kuhjuvate toetuste vältimiseks hakkab osa taotlusi vastu võtma ja ka raha välja maksma varem.

Sellest üksi aga ei piisa. Maatoetuste väljamaksed jäävad endiselt aasta lõpu viimastele päevadele ja seega on ka tänavu oodata kiiret kulutamislainet. Taluniku mõtteviis on mõneti sarnane aastapreemia ootuses laenu võtvale töötajale. Põllumajandustehnika müüjatest, kes soovivad võlad jooksva majandusaasta sees tagasi, tuleb aga aru saada.

Üheks võtmeks on selgitustöö tegemine. Nii näiteks peaks FIEdest talunikel, keda on rõhuv enamik eraisikutest toetuse saajatest, olema eriarve pangas. Peale arve pidamise peaksid nad seda ka kasutada oskama. Eriarvele aasta lõpus laekunud (ülejääva) eurotoetuse kandmisel ei pea toetust tuluna arvele võtma ja selle pealt makse tasuma. Eriarve kasutamine pole mingi maksupettus, vaid täiesti legaalne ja mõistlik viis ettevõtlusega tegelemiseks.

Samuti võiks aidata talunikel ja ühistutel raha hästi kulutada. Eriti seda euro­raha, mis pole mõeldud mitte sihtotstarbelisena, vaid antakse n-ö peo peale selle eest, et sul kas maad või karja on. Ametnikud võiksid suunata selle investeerimist viisil, millest enam kasu tõuseb või mis tulevikku silmas pidades äririski vähendab.

Nii näitas äsjane üleujutus Läänemaal ja saartel, et talunikel pole generaatoreid, millega elektrit toota ja näiteks piimakarja lüpsta. Võib ju väita, et elektriga varustamine on Eesti Energia vastutada, kuid hetkel kannatab elektrikatkestuse eest ikkagi lõpptarbija.

Eesti taludel ja ühistutel puudub üks ajalooline kogemus, mis on olemas nende kolleegidel Skandinaavias või mujal euroliidus ? kuidas otstarbekalt kasutada sinu äri abistamiseks antavat raha. Eks see tekib. Oht on ainult, et valusalt suur osa euroabist võib seni talunike sõrmede vahelt pudeneda ilma neile oodatud kasu toomata. Äripäev ei ole kunagi heaks kiitnud ELi subsideerimissüsteemi, kuid kui juba raha peale makstakse, peaks seda kulutama võimalikult kasulikult.