Balti riikide esimene parkimismaja ? Rävala Parkla

Tallinna elanikud peaks mäletama, et kaubamaja taga ootas üle 10 aasta tagasi nn Astlanda keskuse vundamendiauk, mille valmistasid ette tollased omanikud samanimelisele 33korruselisele hotellile, mis aga kerkimata jäigi. Augu kõrval plangu taga oli hoopiski konarlik, killustikuga kergelt üle puistatud tasuta parkla, parkimismaja eelkäija. Ehkki ukerdada tuli, sai kaubamajas käies sinna kenasti auto jätta.

Aeganõudvaid arheoloogilisi väljakaevamisi, nagu näiteks Tartu maantee läbimurdel, polnud vaja teha. ?Kõik oli enne meie tegutsema asumist juba nii segi pööratud, et muinsuskaitseamet lõi käega,? selgitab ASi Rävala Parkla üks omanikest Alvar Ild.

?Parkimismaja projekteeris ASi SRV Kinnisvara ?õuearhitekt? Kari Mökkälä, kelle meelest pidi ehitis olema eelkõige funktsionaalne.?

Kassad kaovad parkimis­majast koos euro tulekuga, kuna Ildi väitel pole ?kroone tundvatele? kallitele seadmetele enam mõtet panust teha. ?Siis ei jää parkimismajja tööle ühtki inimest, vahest ainult valveelektrik.?

Autoga inimese laiskuse piir on tavaliselt kaks kvartalit jalgsi, kinnitab Ild.

Eesti ja Balti riikide esimene parkimismaja ? Rävala Parkla ? ongi mõeldud linnasüdames asju ajavate autoga inimeste mugavuseks ja jalavaeva vähendamiseks. Kuuekorruseline parkimismaja 600 autole paikneb kohe Tallinna ?pilvelõhkujate? piirkonna külje all, Rävala, endisel Lenini puiesteel. Seda piirkonda on hiljem hakatud kutsuma aga hoopis Tallinna city?ks.

Parkla valmis kahe aasta pärast ehk 1997. aasta lõpus, detsembris. Rävala Parkla parkimismaja omanikud on Tallinna Kaubamaja ja OÜ Harmaron, kumbki 50 protsendiga. Nõukogu esimees on kõik need aastad olnud Indrek Toome.

Parkimine Rävala parkimismajas pole just odav. ?Kuid tänaval parkimine on veelgi kallim,? pareerib Alvar Ild kiiresti hinnaküsimust.

Parkimismaja kui meie linnaarhitektuuri ja parkimiskorralduse uuenduselement läks tollal maksma 65 miljonit krooni, kuid seniajani pole ta omanikele ennast ära tasunud.

Algusaastatel oli üsna raske parklat kasumlikult majandada: vastavatud parkimismajaga külgnevatel tänavatel hakkas odavamat tasulist parkimist korraldama Tallinna linn.

?Kui linn tahab saada uusi parkimismaju ja vabastada tänavad liikluseks, peab ta oma parkimispoliitikaga toetama parklaid, mitte võistlema nendega kui äriühing, mida linn ei ole. Täna on sellest lõpuks aru saadud ja selles suunas käib ka töö,? nentis Ild.

Kõrghoonetega linnasüdant ei kujuta ilma parkimismajata tõepoolest ette, sest tänavad on sealkandis liiklusekski kitsad, rääkimata parkimisest. ?Tänavad on liikluseks, mitte parkimiseks,? ütleb Alvar Ild välja linnaehituse ühe põhitõe.

Parkimismaja viimaste aastate majandusnäitajad on järjest paranenud. Kui üle-eelmisel aastal oli ASi Rävala Parkla käive umbes 9 miljonit ja kasum keskeltläbi 3 miljonit krooni, siis lõppenud aastalt ootas Ild käibe kasvu kümnendiku võrra.

Mind seob Rävala puiestee parkimismajaga elulooline fakt, et parkimismaja koos tollase Hoiupanga peakontoriga ehitati selle maja ja õue asemele, kus möödusid minu esimesed 19 eluaastat. Ma ei igatse taga elu tsaariaegses mugavusteta puumajas ? kõik elanikud ainult ootasid, millal ometi see agul maha lammutatakse ja nad uutesse paneelmajakorteritesse pääsevad, olgu või Lasnamäele. Terminist ?miljööväärtuslik? polnud kuuldudki.

Oli nõukogude aeg, mil linna generaalplaan andis lammutamiseks ka lootust, lubades samale kohale ehitada Moe­maja. Aga ilmselt läks see plaan moest.

Täna oleks vähemalt sajandivanust majaloksu omada või selles elada hoopis teine tera ? nõukogude agulist, mis algas kaubamaja tagant, on saanud noobel kapitalistlik city. Kuid möödunud aegade hõng pole täielikult kadunud: Maakri ja Lennuki tänava ääres on neid üsna armetuid kahekorruselisi eluasemeid siiski säilinud. Kas mõtlevad omanikud seal midagi ise arendada või tingivad paremat hinda?

Kahjuks kadusid Astlanda auku ja nüüdseks parkimismaja alla kaks tänavajupatsit, Kuke ja Kana. Kolmanda, Pääsukese tänava algus on uuristatud maa-aluse parkla sissepääsuks nagu hiiglasliku kaldapääsukese urg.

Õnneks on minu kodutänav, Kuke, jäädvustatud filmis ?Punane viiul?, mis räägib revolutsionäär Eduard Sõrmusest. Samasse ajastusse need tänavad ja majad ju kuulusidki.

Teisalt vändati sealsamas, Tornimäe tänaval, ka üht ulmefilmi. Kommunaari jalatsivabriku räämas ümbrus inspireeris ka seda ?anri.

Autor: Mati Feldmann