Investeeringud kutseharidussüsteemi maksuvabaks

Haridussüsteemi kaks suuremat probleemi on kutsehariduse alarahastamine ja põhikoolist väljalangevad lapsed. Kui kutsehariduse alarahastamine jätkub, siis Euroopa Liidu avatud tööturu tingimustes on Eesti varsti ummikus ja oskustöölisi tuleb hakata sisse tooma.

Kutsekool, kus ei ole praegu tööstuses kasutatavaid töövahendeid, on mõttetu. Kui ärikorralduse kabinetis piisab tahvlist, paberist ja arvutist, siis ühe mehhatroonikakabineti sisustus või traktorid ja kombainid maksavad miljoneid. Kutseõpe on oma õppevahenditevajaduse poolest tavaharidusest palju kallim.

Kaubandus-tööstuskoja juhataja Toomas Lumani sõnul on ettevõtjad seisukohal, et pikaajalisest alafinantseerimisest tekkinud mahajäämuse tõttu on kutsehariduse teiste haridusliikidega võrdväärsele tasemele toomiseks vaja erandlikult suurt tähelepanu ja lisaressursse. Sellest lähtudes on mõistlik muuta tulumaksuseadust, anda ettevõtjatele võimalus panustada kutsehariduse materiaal-tehnilise baasi loomisesse ja parandamisse ning vabastada need kulutused tulumaksust.

Spetsialistide puudumine ja väljaõpe moraalselt vananenud seadmetel pärsib majanduse arengut ning põhjustab sotsiaalseid probleeme. Võttes ettevõtjailt piirangud kutseõppesse investeerimisel, seome ühteaegu ettevõtjaid kutseõppeasutustega, saame paremat tagasisidet tööturu vajaduste kohta ning hoiame õppe kvaliteedi tänapäevasel tasemel.

Paljud ettevõtjad on kurtnud, et nad peavad loobuma tellimustest, sest lisatööjõudu ei saa palgata, seda lihtsalt pole. Samal ajal on noorte hulgas keskmisest suurem tööpuudus, mida põhjustab tänapäeva nõuetele mittevastav haridus. Seetõttu tuleb ettevõtjate kutseõppeasutuse materiaal-tehnilise baasi ajakohastamiseks tehtud kulutusi käsitada investeeringuna ettevõtetele vajalike töötajate koolitusse ning mitte piirata neid annetustele kehtestatud määradega.

Kui ettevõte teeb kingitusi ja annetusi kutseõppeasutustele, mis ei koolita selle asutuse jaoks vajalikke spetsialiste, jäävad kehtima tulumaksuseaduses sätestatud piirangud.

Euroopa põhiseaduslik lepe sätestab, et ELi üks eesmärke on stimuleerida koolitusalast koostööd haridusasutuste ja ettevõtjate vahel. Meie ettepanek on kooskõlas ka Euroopa Nõukogu 21. veebruari järeldustega hariduse ja koolituse kohta Lissaboni strateegia vahearuande raames. Selle järgi on konkurentsivõime ja majanduskasvu eesmärke võimalik saavutada vaid siis, kui tööturule sisenevad noored inimesed on selleks ette valmistatud kvaliteetse hariduse ja koolituse kaudu.

Ettepaneku rakendamine ei too riigile kaasa täiendavaid kulutusi. Olukorras, kus kutseharidusse tehtavad investeeringuid maksustatakse tulumaksuga, jäetakse need kulutused lihtsalt tegemata.