• OMX Baltic0,29%317,97
  • OMX Riga−0,33%956,41
  • OMX Tallinn0,44%2 204,22
  • OMX Vilnius0,05%1 505,59
  • S&P 5000,51%7 743,41
  • DOW 300,93%51 828,62
  • Nasdaq 0,48%27 068,72
  • FTSE 1000,14%10 695,25
  • Nikkei 2251,3%66 364,2
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%96,1
  • OMX Baltic0,29%317,97
  • OMX Riga−0,33%956,41
  • OMX Tallinn0,44%2 204,22
  • OMX Vilnius0,05%1 505,59
  • S&P 5000,51%7 743,41
  • DOW 300,93%51 828,62
  • Nasdaq 0,48%27 068,72
  • FTSE 1000,14%10 695,25
  • Nikkei 2251,3%66 364,2
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%96,1
Haridussüsteemi kaks suuremat probleemi on kutsehariduse alarahastamine ja põhikoolist väljalangevad lapsed. Kui kutsehariduse alarahastamine jätkub, siis Euroopa Liidu avatud tööturu tingimustes on Eesti varsti ummikus ja oskustöölisi tuleb hakata sisse tooma.
Kutsekool, kus ei ole praegu tööstuses kasutatavaid töövahendeid, on mõttetu. Kui ärikorralduse kabinetis piisab tahvlist, paberist ja arvutist, siis ühe mehhatroonikakabineti sisustus või traktorid ja kombainid maksavad miljoneid. Kutseõpe on oma õppevahenditevajaduse poolest tavaharidusest palju kallim.
Kaubandus-tööstuskoja juhataja Toomas Lumani sõnul on ettevõtjad seisukohal, et pikaajalisest alafinantseerimisest tekkinud mahajäämuse tõttu on kutsehariduse teiste haridusliikidega võrdväärsele tasemele toomiseks vaja erandlikult suurt tähelepanu ja lisaressursse. Sellest lähtudes on mõistlik muuta tulumaksuseadust, anda ettevõtjatele võimalus panustada kutsehariduse materiaal-tehnilise baasi loomisesse ja parandamisse ning vabastada need kulutused tulumaksust.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele