Euroopa hiired käivad Eesti juustu kallal

Euroopa Liidu liikmeks olemine on võimaldanud meile kaupade, teenuste, tooraine ja tööjõu vabamat liikumist. Ühest küljest on see hea, sest meie ettevõtetele on avanenud välisturgude näol uued võimalused. Teisalt on see tekitanud Eesti turul täiesti uue konkurentsiolukorra.

Siinsed tootjad võiksid lõpetada pealemaksmise ja anda endale ühiselt aru, et parem on toota kvaliteetset juustu ja müüa seda mõistliku marginaaliga, kui valmistada vähem kvaliteetset toodangut ja müüa seda sageli alla omahinna.

Kui veel aastaid tagasi valitses Eesti toiduainetööstuses teatav peataolek ja turul oli kõikvõimalikke tegijaid, siis tänaseks on turg korrastunud. Peamiseks sõelaks, mis ettevõtjatel tuli läbida, oli saada veterinaar- ja toiduametilt tunnustus, et nende tootmine vastab euronõuetele.

See sundis paljusid väikefirmasid poe kinni panema, sest vajalikud investeeringud käisid lihtsalt üle jõu. Tänaseks on suvalised tegijad turult kadunud ja nüüd sõltub kõik sellest, kuidas suudetakse ise turul tegutseda ja konkurentsis püsida.

Kliendiuuringud tõestavad, et Eesti tarbija on hinnatundlik. Kui inimesel on valida, kas ta ostab kallima pakipiima või odavama kilepakendis piima, siis reeglina kiputakse eelistama viimast. Pahatihti ei arvesta ostjad toodete valimisel isegi sellega, et neil tuleb valida kallima kodumaise toote ja odavama välistoote vahel, mis ei pruugi alati olla nii kvaliteetne. Hind on kõige tähtsam argument.

Eesti piima baasil valmistatud juust on muidugi palju kvaliteetsem kui aseainete põhjal toodetu. Seega on tootjal valida ? kas hea hind või hea toode.

Toote omahinda mõjutab paljuski toorme hind. Juustutootmises on põhitoormeks piim. Viimaste aastate jooksul on piimahinnad pidevalt tõusnud, kuid lõpptoote omad praktiliselt mitte. See on põhjustanud olukorra, kus enamik juustutootjaid on pidanud pigem oma kaubale peale maksma, kui saanud kasumit teenida.

Lisaks piimale on juustutootmises toote omahinna alandamiseks võimalik kasutada lõssipulbrit või ka näiteks piimarasvast tunduvalt odavamaid taimse ja loomse päritoluga toiduõlisid.

Viimase aasta jooksul on eriti täbaras olukorras olnud need juustutootjad, kes kasutavad Eesti turult ostetud naturaalset piima. Need tootjad, kes kasutavad toormeks enne ELi saabumist soetatud pulbrit ja muid varusid, sellist kahju ei kanna.

Meie toiduainetööstuse suurimaks mureks on meie turu väiksus. See seab piirid käibele ja investeeringutele. Nii näiteks ei ole mõtet investeerida väga kallitesse ja suurt tootmismahtu võimaldavatesse seadmetesse, sest raha tagasiteenimine osutub keeruliseks ja vahel ka võimatuks, mis omakorda paneb kohalikke ettevõtjaid tegema koostööd partneritega väljaspool Eestit. Eesti juustuturu maht on ligi 600 tonni kuus, millest ligi poole moodustab import. Viimasest moodustab kõige suurema osa Leedu juust, mille turuosa on ligi 30 protsenti. Kui Eestis on piimahinnad viimase aasta jooksul tõusnud, siis Leedus hinnad sel ajal ei kerkinud. Sellest lähtuvalt sai sealt imporditud juustu müüa mingigi marginaaliga.

Tänaseks on olukord siiski ka Leedu piimaturul muutunud, sest piimahinnad on hakanud sealgi tõusma, mis omakorda tõstab ka sealse juustu hinda.

Halb on see, et paljud tootjad ei ole veel siiani aru saanud, et lisaks siseriiklikule konkurentsile on meie turul ka välisfirmad. Muidugi võib ju unistada sellest, et Eesti, Läti ja Leedu on turul konkureerides sama sõbralikud, kui me olime laulva revolutsiooni ajal Balti ketis seistes.

Kuid see kõlab nagu muinasjutt, mis annab silmad ette Hans Christian Anderseni parimatele teostele.

Lisaks peaksid tarbijad mõistma, et kes tahab saada kvaliteetsemat kaupa, peab selle eest ka natuke rohkem maksma. Kelle nõudmised on väiksemad, need saavad läbi ka väiksemate kulutustega.

Samas tasub kindlasti meeles pidada, et hinna ja kvaliteedi vahe ei ole alati võrdelises seoses.