Kõik kolm erakonda olid juba eile ühisel seisukohal, et osa raha peaks minema teedeehitusse. Ka kohalikud omavalitsused eelistavad üldiselt valimiste aastatel panustada teede ehitamisse.
Eile istusid erakondade ministrid koos ja arutasid parteide eelistusi. Täna käsitleb 2,1 miljardi kroonise lisaeelarve kasutamist esmalt koalitsiooninõukogu ja seejärel läheb see aruteluks valitsuse kabinetiistungile. 600 miljonit krooni eelarvest on vaba kasutamiseks lähtudes poliitilistest eelistustest.
Keskerakond sooviks raha ka teadus- ja haridusinvesteeringuteks, pensionitõusuks, munitsipaalehituseks ning nendele ametkondadele, keda puudutab bensiini hinna tõus, nagu pääste- ja operatiivteenistus ja kiirabi.
Peamisele osale 2,1 miljardi kroonisest riigieelarve ülelaekumisest on olemas sihtotstarve, oodatust paremini laekus sotsiaalmaksu. 1,1 miljardit krooni läheb pensionikindlustusele ja haigekassale. Ülelaekumine katab eelmisel poolaastal tekkinud haigekassa puudujäägi.
Rahvaliit on seisukohal, et esimesse pensionisambasse tuleks raha leida ka teiste maksude, mitte ainult sotsiaalmaksu ülelaekumise arvel.
Rahandusministeeriumi hinnangul võiks lisaeelarvest minna 200 miljonit krooni suhkrutrahvi ja 200 miljonit Euroopa Liidu liikmemaksu suurenemise katmiseks. Võrdluseks, 2005. aasta Tartu linna eelarve on 1,1 miljardit krooni ja Tallinna eelarve 5,3 miljardit krooni koos lisaeelarvega.
Seotud lood
10.-12. oktoobrini leiab Tallinnas asuvas Põhjala tehases juba kolmandat korda aset jätkusuutlikkuse festival Impact Day, mis toob erinevatest maailma paikadest kohale oma valdkonna tõelised tipud.
Enimloetud
1
Jätkuva kasvuruumiga Eestis avatakse aina uusi ja uusi klubisid
Hetkel kuum
Jätkuva kasvuruumiga Eestis avatakse aina uusi ja uusi klubisid
Tagasi Äripäeva esilehele