17. oktoober 2005 kell 22:00

Eestil tasub õppida Lätilt

Rahvaliidu juht Villu Reiljan on väitnud, et viimastel nädalatel ajakirjanduses kajastatud kalalaevade utiliseerimise toetuse teema oli osa valimiskampaaniast. See ei ole nii, sest probleemid struktuurfondide rakendamisega kalandusele algasid kaks ja pool aastat tagasi.

Kõikide kalandusega seotud meetmete rakendamine on veninud eeskätt seetõttu, et põllumajandusministeeriumi ametnikel ei ole piisavalt kalandusteadmisi. Kui põllumajandusminister Ester Tuiksoo ütleb, et 60 miljonit on väike raha, siis miks seda natukest ebaõiglaselt jagatakse ja summat ei suurendata?

Igasugusel toetuse maksmisel peab olema kindel kord, et siseinfot omavatel inimestel ei tekiks eeliseid. Tundub, et utiliseerimistoetuse maksmisest on tehtud äriprojekt. Enamik kalapüügiga tegelevatest firmadest tunneb puudust riigi moraalsest ja materiaalsest toest. Kaluri rasket elukutset ei mõisteta ega olda kursis kalurite töötingimustega.

Läänemere kalavaru ei võimalda nii suurele hulgale kalalaevadele kalakvooti, mis võimaldaks kõigile ?ellujäämise?. Seetõttu tuleb kõrvaldada umbes 1/3 püügilolevatest kalalaevadest.

2003. aasta sügisel vähendas Res Publica, Reformierakonna ja Rahvaliidu valitsuskoalitsioon kalanduse struktuurfondide raha 110 miljoni krooni võrra. Kui raha nappis, oleks pidanud kõiki struktuurfondi meetmeid vähendama proportsionaalselt.

Eesti kaluritele kohaldatakse kiiresti ainult euronõudeid, kuid eurohüvesid ei taheta pakkuda. Nii laeva- kui rannakalur künnab merd ja silub laineid kütusega, mis ei ole aktsiisist päris vaba nagu teiste riikide kaluritel, kaasa arvatud meie konkurentidel lätlastel.

Läti riik hoolib oma kalurist, seal toimetatakse ilma skandaalideta ja erandeid tegemata. Läti kaluritele on eraldatud ajavahemikuks 2004?2006 laevade utiliseerimiseks 187 miljonit krooni, laevade moderniseerimiseks 122 miljonit krooni, kala töötlemise ning sadamate toetuseks 293 miljonit krooni ja rannalähedase püügi arendamiseks 89 miljonit krooni. Eesti poliitikud ja põllumajandusministeeriumi ametnikud peaksid lätlastest eeskuju võtma.

Hetkel kuum