Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ametnikega seotud jäätmefirma naudib monopoli

    Vaadates viimaste aastate hankeid ja ametnike liikumist EcoProsse tööle või omanike hulka, võib tõdeda, et head suhted on tõstnud ettevõtte tähtsaimaks tegijaks oma valdkonnas. Samuti annavad mõista EcoPro konkurendid, kes eelistavad küll olla anonüümsed kas või oma jäätmekäitluslitsentside säilitamist või tulevasi hankeid silmas pidades, et kohati on ?asi hakanud liikuma ühte auku?.
    AS ECO-PRO (hilisem EcoPro) alustab 1991. aastal endise Nõukogude Liidu sõjaväeobjektide inventariseerimise, keskkonnakahjustuste hindamise ja ohtlike jäätmete kogumisega. Aktsiaseltsi kolm toonast asutajat on kõrged keskkonnametnikud ? Leo Saare tegutseb praegu keskkonnaministeeriumi info- ja tehnokeskuse direktorina, Vahur Eenmaa on keskkonnaministeeriumi infosüsteemide osakonna juhataja ning Kalju Kukk oli mõned aastad sama ministeeriumi rahanduse ja halduse asekantsler.
    EcoPro sünnile järgneval aastal luuakse keskkonnaministeeriumi haldusalasse riigiasutusena Info- ja Tehnokeskus (ITK), millest saab ka EcoPro tööandja. ITK üheks ülesandeks on tegeleda ka ohtlike jäätmete käitluse valdkonnaga.
    1992. aastal alustakse koostöös taanlastega ohtlike jäätmete kogumissüsteemi eeluuringut, Eesti jaoks pannakse paika nelja regionaalse kogumiskeskuse rajamine. Praeguseks on neist tegutsemas Tallinna ja Vaivara ohtlike jäätmete kogumiskeskused.
    Mõne aastaga aga toimuvad EcoPros mitmed omanikevahetused. 1992. aasta suvel ostab Neeme Reinap, endine keskkonnaministeeriumi metsamajanduse spetsialist, EcoPro asutajatelt ettevõtte ära. 1996. aastal on EcoPro omanike koosseis teine, aktsiapakk jaguneb viie isiku vahel võrdselt. Tuttavatest nimedest torkab silma Eenmaa oma, küll pole tegemist Vahuri, vaid Üllega, kes on eelmainitu abikaasa, praegu EcoPro nõukogu liige. Viiendik firmast kuulub ettevõtte juhile Neeme Reinapile.
    1997. aastal kolib EcoPro kontori uude kohta Tallinnas Rävala pst 8. See maja on ITK bilansis, riigivara registri andmeil rendib EcoPro määramata tähtajaga pinda hinnaga 39 krooni ruutmeeter. Samas piirkonnas maksab ruutmeeter kontorit praegu vähemalt kolm-neli korda rohkem. Säärast juttu peab Reinap tendentslikuks ? koos haldus- ja kommunaalkuludega olevat rent umbes 200 krooni ruutmeeter.
    Suuremat sorti jama ohtlike jäätmete teema ümber algab juba 1998. aastal, mil korruptsioonisüüdistus viib märtsis ametist keskkonnaministeeriumile allunud Ohtlike Jäätmete Käitlussüsteemi Koordineerimiskeskuse direktori Peeter Rüngase.
    Pärast seda toob rahvaliitlasest keskkonnaminister Villu Reiljan ohtlike jäätmete valdkonna ITK alluvusse. Plaanis on luua riigiettevõte ohtlike jäätmete käitlemise korraldamiseks.
    Mõned kuud hiljem saab Tallinna ohtlike jäätmete kogumiskeskuse haldajaks EcoPro, lepingu tähtaeg on 10 aastat. Avalik riigihange kuulutatakse välja küll juba 1995, kuid keskuse ehituse edasilükkamise tõttu sõlmitakse leping kolm aastat hiljem. Sama aasta detsembris suurendab EcoPro aktsiakapitali ? äriregistri andmetel tõuseb firma juhi Neeme Reinapi osalus 60 protsendile, ülejäänud aktsiad jagunevad Peedo Fiksi ja keskkonnaametniku Vahur Eenmaa vahel. Samad inimesed on praegugi ettevõtte omanikud. Täna väidab keskkonnaminister Villu Reiljan, et Eenmaa on aktsionär alles 2001. aastast.
    Järgmine silmatorkav segadus tipneb siinse teise ohtlike jäätmete kogumiskeskuse, Ida-Virumaal asuva Vaivara keskuse käimalükkamisel. 1999. aastal korraldatud avaliku riigihanke Vaivara opereerimiseks võidab küll Narva ehitusfirma AS Modulvest, kuid tegelikult asub keskuses toimetama selle sidusettevõte AS Modulwaste. Kohustuste üleminek ühelt ettevõttelt teisele on seadusevastane. Kogumiskeskuse juurde valminud ajutise jäätmehoidla kaheksaaastase käitlemisõiguse saab väljakuulutamata läbirääkimistega pakkumismenetluse korras 2001. aasta jõuluks aga juba AS Modulwaste, mille omanikeringi kuulub Modulvesti kõrval ka endine keskkonnaminister Tõnis Kaasik. Hankel esindab ministeeriumi Urmas Maivel, praegune EcoPro asedirektor.
    Töö Vaivaras aga omanike omavahelise tüli tõttu vajalikus mahus ei käivitu ? 2003. aasta algusest keskus sama hästi kui seisab. See sunnib keskkonnaministeeriumi sekkuma. Asjaga hakkab tegelema ministeeriumi komisjon eesotsas ITK asedirektori, rahvaliitlase Jossif Eidelkindiga. Ministeerium lõpetab lepingud operaatoritega.
    Sama aasta kevadel saab keskkonnaministri toolile Villu Reiljan, kes muu hulgas toob aasta pärast ITKsse ohtlike jäätmetega tegelema Jüri Trummi, kes mullusügisese Tallinna volikogu ?häältejooksu? ajal Keskerakonnast Rahvaliitu siirdus. Trummi büroo asub juba tuttaval aadressil ehk Rävala pst 8.
    Septembris sõlmivad ministeerium ja EcoPro kahekuise lepingu Vaivara keskuse inventariseerimiseks. Detsembris saab EcoPro väljakuulutamata läbirääkimiste korras kolmeks aastaks jäätmekeskuse haldamise lepingu. Hanke eest vastutav isik on Leo Saare, EcoPro algne omanik. Ministeerium põhjendab riigihanke kiiret teostamist avariiolukorraga, mistõttu pole muude pakkumismenetluste kasutamine ajalise piiratuse tõttu võimalik.
    Sellega läheb kogu riiklik ohtlike jäätmete käitlussüsteem ühe firma hallata. RagnSells vaidlustab hanke viisi Tallinna halduskohtus, kuid kaotab protsessi. Ettevõte loobub edasi kaebamast.
    Vaivara minek EcoPro kätte mõjub firma käekäigule väga toniseerivalt. 2004. aasta majandustulemused näitavad, et kahe aastaga kahekordistub keskkonnaministeeriumiga nabanööri pidi seotud ettevõtte kasum ja peaaegu topelt kasvab ka ettevõtte käive. Mullused vastavad näitajad olid 4,7 mln ja 23,4 mln krooni.
    Keskkonnaministeerium ja EcoPro juht Reinap samas ei arva, et ettevõtte käekäiku oleks põhust üliedukana näidata ? 30% aastakäibe kasv olevat parktikas üsna tavaline, samuti 20% kasumimarginaal. Reinap lisab, et ohtlike jäätmete käitlemise vallas tegutsevate peamiste konkurentide, ASi Masp ja ASi Epler & Lorenz tulemused on sama head või isegi paremad. Pilk firmade andmetele kinnitab Reinapi sõnu.
    Tagasihoidlikult ei maini keegi EcoPro omanike eelmise aasta kahe miljoni kroonist dividendi ? Vaivara keskuse esimese täispika opereerimisaasta saavutust. Viie aastaga on firma andnud omanikele ligikaudu 3,5 mln krooni omanikutulu.
    Vaadates keskkonnainvesteeringute keskusest ITK taotlusel tulevaid uusi rahaeraldusi ? näiteks 19,2 mln krooni Vaivaras asuva 670 tonni põllumajanduskemikaalide ja pestitsiidide käitlemiseks ? võib arvata, et EcoProl tuleb tänavu veelgi parem aasta. Seegi tänavu mai lõpus toimunud riigihange oli piiratud pakkumismenetlus, millele said esitada pakkumisi kõik ohtlike jäätmete käitlejad. Arusaadavatel põhjustel ei hakka konkurendid EcoPro õuele trügima ning konkursile laekub ainult keskuse haldaja EcoPro pakkumine.
    Keskkonnaraha on lisaks juba mainitud üksikhangetele liikunud jäätmekeskustesse viimastel aastatel tõusvas joones. Võrdluseks ? 2005 taotles ITK ohtlike jäätmete käitlusobjektide arendus- ja majanduskuludeks Keskkonnainvesteeringute Keskuselt 7,7 mln krooni (sellest kolmandik Vaivarale ning ülejäänu Tartu keskuse rajamiseks), 2004 oli vastav näitaja 1,5 mln krooni ja 2003. aastal 0,8 mln krooni.
    EcoPro monopol regionaalsetes kogumiskeskustes, on see hea või paha? ?Olen teatud mõttes nõus, et selles on ohumoment,? tõdeb keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek. Kuid lisab, et veel ohtlikum on see, kui ohtlike jäätmete käitlus satub ebapädevatesse kätesse. ?Vaivara esimene operaator osutus sügavalt ebapädevaks ja mitte heasoovlikuks,? näitlikustab Eek, märkides, et EcoPro oli end näidanud heast küljest Tallinna jäätmekeskuse haldajana ning pealegi tehti nendega Vaivara puhul ainult kolmeaastane leping, mis lõpeb 2006.
    Minister Reiljan seevastu ütleb, et monopolismist EcoPro kontekstis rääkida on lausvale. Ohtlike jäätmete käitlemisega tegeleb Eestis 92 firmat ning EcoPro käitlusmahud pole tervikpilti arvestades märkimisväärsed, kinnitab Reiljan.
    Keskkonnaminister Villu Reiljan ei pea oma ministeeriumi ametniku osalust jäätmekäitlusfirmas taunitavaks, sest seda lubab seadus.
    Vastates küsimusele, kas hetkel ainsaid ohtlike jäätmete käitluskeskusi haldava EcoPro seotus keskkonnaministeeriumi ametnikega teda ka häirib, teatab minister, et äriregistri andmetel on ASiga EcoPro käesoleval ajal seotud ainult keskkonnaministeeriumi infosüsteemide osakonna juhataja Vahur Eenmaa, kes omab alates 1. jaanuarist 2001 ettevõttes aktsiaid. Seda on ta deklareerinud ka igal aastasel majanduslike huvide deklaratsioonis.
    ?Ükski seadus ? ei korruptsioonivastane seadus ega ka avaliku teenistuse seadus ? ei keela riigiametnikul omada aktsiaid. Ei EcoPro juhatuse ja nõukogu liikmed ega ka teised tema töötajad ei tööta keskkonnaministeeriumis ega tema hallatavates asutustes,? ütles Reiljan.
    Samuti teatab ministeerium, et alates 1991. aastast infosüsteemidega tegelevat ametnikku Vahur Eenmaad on raske pidada keskkonnaametnikuks. Lisaks on EcoPro oma tööd saanud riigihangete korras.
    Eenmaa lausub, et pole Eco­Pro tegevusega eriti kursis, kuna on aktsionär ja see ei eelda firma äritegevusega otseselt kursis olemist.
    ?Kui oman Tallinna Vee aktsiaid või omasin Hansapanga aktsiaid, ei tähenda see, et vee joomine või arveldamine selles pangas oleks keelatud.?
    Eenmaa investeering oma kunagi asutatud ettevõttesse on talle nelja viimase aktiivse omanikuaasta jooksul, arvestades EcoPro aktsiapaki jaotust, dividendidena sisse toonud 640 000 krooni.
  • Hetkel kuum
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Netflix sai miljoneid kliente juurde, kuid aktsia langes ikka
Voogedastusplatvorm Netflix üllatas Wall Streeti esimeses kvartalis miljonite uute klientidega, kuid aktsia taandus järelturul sellegipoolest.
Voogedastusplatvorm Netflix üllatas Wall Streeti esimeses kvartalis miljonite uute klientidega, kuid aktsia taandus järelturul sellegipoolest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Amazoni rüpes edu nautiv Eesti ettevõtja: Jeff Bezose juhtimisprintsiibid sobivad meile hästi
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti sai Euroopa rahakotist 122 miljonit eurot
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Järjekordne Telia MeetUp toimub juba 30. mail
30. mail avab Telia taas oma uksed Eesti ettevõtete esindajatele, et koos tehnoloogia-, IT- ja küberturvalisuse ekspertidega arutada päevakajalisi teemasid ning tehnoloogiaajastuga seotud väljakutseid. Sel aastal on fookusteemadeks küberturvalisus, IT-efektiivistamine ning kestlikkuse uued normid ja väljakutsed ettevõtetele.
30. mail avab Telia taas oma uksed Eesti ettevõtete esindajatele, et koos tehnoloogia-, IT- ja küberturvalisuse ekspertidega arutada päevakajalisi teemasid ning tehnoloogiaajastuga seotud väljakutseid. Sel aastal on fookusteemadeks küberturvalisus, IT-efektiivistamine ning kestlikkuse uued normid ja väljakutsed ettevõtetele.