• OMX Baltic−0,42%300,01
  • OMX Riga−0,06%892,98
  • OMX Tallinn−0,6%2 068,62
  • OMX Vilnius0,24%1 202,47
  • S&P 5000,47%6 227,42
  • DOW 30−0,02%44 484,42
  • Nasdaq 0,94%20 393,13
  • FTSE 100−0,12%8 774,69
  • Nikkei 225−0,09%39 727,65
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,09
  • OMX Baltic−0,42%300,01
  • OMX Riga−0,06%892,98
  • OMX Tallinn−0,6%2 068,62
  • OMX Vilnius0,24%1 202,47
  • S&P 5000,47%6 227,42
  • DOW 30−0,02%44 484,42
  • Nasdaq 0,94%20 393,13
  • FTSE 100−0,12%8 774,69
  • Nikkei 225−0,09%39 727,65
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,09
  • 30.01.06, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Mul pole ärihuve põlevkivitööstuses

Väga austusväärne, et Eesti üks suuremaid keskkonnaeksperte Valdur Lahtvee leidis aega, et 23. jaanuaril kommenteerida minu 13. jaanuari artiklit keskkonnamaksudest. Esiteks pole mul mingeid ärilisi huve Eesti põlevkivitööstuses. Olen 1993. aastast nõustanud põlevkiviõliettevõtteid, algul riigiettevõtteid, hiljem kui tööstus oli erastatud, siis juba eraettevõtteid.
Lahtvee tõlgendas minu artiklit, et olen keskkonnamaksude vastu ja üldiselt keskkonnaolukorra parandamise suhtes skeptiline. Nii see ei ole. Minu lihtsa mõistuse järgi on keskkonnamaksude mõte anda tarbijale rahaline stiimul valida keskkonnasõbralikum alternatiiv. Kuid elektritootmises pole alternatiive, kuna turg on suletud ja monopolisti käes. Tõsta, mis tõstad, ikka on elekter põlevkivist aetud.
Muidugi on elektrit võimalik kokku hoida, ja seda tuleb ka jõuliselt teha. Viimase saja aasta jooksul on aga elatustaseme tõus alati olnud seotud elektritarbimise kasvuga. Samas kasutatakse igal kõrgemal rikkuseastmel elektrit efektiivsemalt. Iga lisa-SKP-krooni saamiseks läheb vaja vähem elektrit kui eelnevalt. Aga kui vähendada elektritarbimist, siis langeb ka majanduslik heaolu, selles olen veendunud. Arusaamine, et Eesti on energiat raiskav riik, kuna energiatarbimise suhe SKPsse on suur, on ekslik. Meie energiakasutus ühtib täielikult teiste meie jõukusastmega riikide omaga.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Kolmandaks püüdsin esialgses artiklis välja tuua, et kui Eesti Energiale kompenseerida keskkonnamakse laekuva CO2 maksuga, tähendab, et riik annab Eesti Energiale lisakvoote, mille suurus on sama mis keskkonnamaksude tõus. Nii ei tunneta tarbija hinnatõusu keskkonnaressurssi liigse kasutamise eest ja hinnamehhanism on purustatud.
Kokkuvõttes katsutakse midagi tänuväärset teha, millel pole meie praeguse energiasüsteemi korralduse juures eeldusi õnnestuda.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 14 p 0 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele