- OMX Baltic−0,22%300,72
- OMX Riga−0,23%886,54
- OMX Tallinn−0,11%2 064,7
- OMX Vilnius−0,22%1 191,9
- S&P 500−0,84%5 982,72
- DOW 30−0,7%42 215,8
- Nasdaq −0,91%19 521,09
- FTSE 1000,16%8 847,97
- Nikkei 2250,9%38 885,15
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,32
- OMX Baltic−0,22%300,72
- OMX Riga−0,23%886,54
- OMX Tallinn−0,11%2 064,7
- OMX Vilnius−0,22%1 191,9
- S&P 500−0,84%5 982,72
- DOW 30−0,7%42 215,8
- Nasdaq −0,91%19 521,09
- FTSE 1000,16%8 847,97
- Nikkei 2250,9%38 885,15
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,32
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Jäätmekäitlus muutub tänavu senisest korrastatumaks
Oluline pöördepunkt läinud aastal oli jäätmekäitluses tootjavastutuse kohustuse jõustumine nii pakendi ja pakendijäätmete kui ka elektroonikaromude osas.
Pakendiettevõtjad on alates 01.05.2005 kohustatud pakendeid ja pakendijäätmeid koguma ja taaskasutama. Eestis tegutseb praegu kolm pakendi taaskasutusorganisatsiooni: Eesti Taaskasutusorganisatsioon (ETO) ja Eesti Pakendiringlus MTÜ, kes korraldavad tagatisrahata pakendite kogumist, ning Eesti Pandipakend OÜ, kes tegeleb pandi all oleva pakendi kogumisega.
13.08.2005 jõustus tootjate kohustus koguda kokku oma aja äraelanud elektri- ja elektroonikaseadmed. Nimetatud kohustuse täitmiseks on elektri- ja elektroonikaseadmete maaletoojad ja tootjad kutsunud ellu kaks koostööühendust: EES-Ringlus MTÜ ja Eesti Elektroonikaromu MTÜ. Tootja vastutus romusõidukite ja vanarehvide kogumise osas jõustus samuti 13.08.2005.
Kogu süsteemis on aga jäätmekäitlejad need, kes otseselt tegelevad pakendi ja pakendijäätmete ning elektroonikaromude käitluse ja taaskasutamisse suunamisega.
Just seetõttu korraldas Eesti Jäätmekäitlejate Liit (EJKL), kes ühendab 47 jäätmekäitluse alal tegutsevat firmat, läinud aasta novembris Pärnus jäätmepäeva, et teha vahekokkuvõte, kuidas on Eestis pakendi ja pakendijäätmete ning elektroonikaromude kogumis- ja taaskasutamissüsteem rakendunud.
Hoolimata sellest, et tee hästi toimivate kogumis- ja taaskasutamissüsteemideni nii pakendijäätmete kui ka elektroonikaromude osas on veel pikk, on siiski esimesed sammud astutud.
Samas peab tunnistama, et lähtudes teiste Euroopa riikide kogemustest, võtab kogumis- ja tasustamissüsteemide rajamine ja rakendamine aastaid, kusjuures töö elanikkonnaga muutmaks inimeste harjumust kõik praht ja prügi ühte konteinerisse visata, on äärmiselt oluline.
2005. aastal tegid mitmed kohalikud omavalitsused algust korraldatud jäätmeveo konkursside läbiviimisega. Kohalikud omavalitsused viivad läbi korraldatud jäätmeveo konkursid, kuid praktiline töö ehk jäätmete kogumine ja vedu jääb ikkagi jäätmekäitleja teha ning seetõttu lõid EJKL ning olmejäätmete kogumise ja veoga tegelevad firmad aktiivselt kaasa korraldatud jäätmeveo rakendamise dokumentide ettevalmistamisel.
Esialgselt oli kohalike omavalitsuste seisukoht, et korraldatud jäätmeveo raames jäätmevedu katkestada ei tohi isegi mitte siis, kui klient - jäätmevaldaja - on osutatud teenuste eest jäätmekäitlejale võlgu. Mitmete arutelude tulemusena jõudsid juristid seisukohale, et tasuta teenuse osutamine pole võimalik ja arvete mittetasumisel on jäätmekäitlejal õigus prügivedu katkestada. Võlglastega tegeletakse edasi kui jäätmekäitlust reguleerivate õigusaktide rikkujatega.
Kõiki jäätmekäitlejaid ja jäätmevaldajaid mõjutab otseselt Riigikogu poolt detsembris vastu võetud keskkonnatasude seadus, mille kohaselt tõusis selle aasta 1. jaanuarist saastetasu jäätmete kõrvaldamisel prügilasse 122 kroonini tonni pealt. 2005. aastal oli saastetasu jäätmete kõrvaldamisel prügilasse 30 krooni tonn. Neljakordne saastetasu tõus peaks olema argument, et panna inimesi mõtlema, mida nad prügikonteineritesse viskavad ja suunata elanikke oma jäätmeid liigiti koguma.
Enimloetud
1
Jaanus Mody: “Sisuliselt väljapressimine.”
2
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Kas Sa tunned, et pika majanduslanguse tingimustes on keeruline järgmise aasta plaane teha ning äriplaani kokku panna? Tule ja kuula edukaid tippettevõtjaid, kes suudavad ka rasketel aegadel turutingimusi analüüsida ning edukaid äriotsuseid teha.
- Toome Eesti suurimal majanduskonverentsil Sinuni nii riigi kui ka iga sektori ettevõtjate nägemuse 2026. aastast.
- Saame teada, missugused on Eesti Panga ja Euroopa Liidu prognoosid ehk kuhu suunda majandus päriselt liikumas on.
- Uurime välja, kus näevad ettevõtjad riske ja võimalusi ning kuhu otsustatavad nad oma pikaaegsele praktikale tuginedes raha investeerida.
Ootame Sind kas üksi või terve juhtkonnaga, et oleksite järgmist aastat planeerides majandusolukorraga ühtviisi kursis ning saaksite ühes infoväljas olles läbimõeldud plaane teha, mis tooksid reaalselt kaasa ka ettevõtte tulemuslikkuse kasvu. Mis eriti tore, terve saal on täis inspireerivaid, tarku ettevõtjaid ja tippjuhte, kellega pauside ajal tutvuda ning miks mitte ka mõne eduka koostööni jõuda.
TUTVU KONVERENTSI PROGRAMMIGA SIIN
Hetkel kuum
Jaanus Mody: “Sisuliselt väljapressimine.”
Podcastid
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Jaanus Mody: “Sisuliselt väljapressimine.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele