Maksuvaba reklaamkink võib tänavu olla kolm korda kallim kui mullu

Uuel aastal jõustunud ja planeeritavad muudatused reklaamkingituste maksustamise osas kolmekordistavad kingi maksuvaba väärtust.

Kingitustega seotud maksuküsimusi reguleerivad nii käibe- kui ka tulumaksuseadus ning tuleb arvestada, et nendes olevad regulatsioonid on mõnevõrra erinevad.

Käibemaksuseaduse järgi ei teki käivet ja seega ei pea käibemaksu lisama ettevõtluse huvides mittemüüdava kaubanäidise või reklaamkingi üleandmisel. Käibemaksu kuuenda direktiivi kohaselt ei teki käivet näidise või väheväärtusliku kingituse üleandmisest. Kuna sedavõrd üldine lähenemine nagu direktiivis võiks tekitada siseriiklikult segadust (see, mis ühele on väheväärtuslik võib teise jaoks osutuda väärtuslikuks), sätestati 2002. aastal jõustunud käibemaksuseaduses piirang, et käivet ei teki reklaami eesmärgil tehtud kingituse üleandmisest, kui selle väärtus ei ületa 50 krooni. Seega peeti Eestis väheväärtusliku ja väärtusliku piiriks 50 krooni. Selline piirmäär võis olla sobilik küll aastal 2002, kuid arvestades hetke elukallidust ei ole see enam kohane. Käesoleva aasta alguses jõustunud käibemaksuseaduse muudatuste kohaselt tõsteti kehtestatud piirmäära 150 kroonini. Seega kui tehakse reklaamkingitus, mille maksustatav väärtus ei ületa 150 krooni, saab käibemaksukohustuslane sisendkäibemaksu maha arvata, kuid üleandmist ei pea maksustama. Maksustatavaks väärtuseks loetakse üldjuhul kauba soetusmaksumust või selle omahinda.

Selleks, et tehtud kingituse üleandmist ei loetaks käibeks, peavad olema täidetud kolm tingimust: kingitus peab olema tehtud ettevõtluse huvides, kingitus peab olema tehtud reklaami eesmärgil ja kingituse maksustatav väärtus ei tohi ületada 150 krooni.

Eelnevalt nimetatud kaks esimest tingimust jätavad igale ettevõtjale väga ulatusliku mänguruumi. Tehtav kingitus ei pea olema tähistatud äriühingu logoga või tegemist ei pea olema äriühingu poolt toodetava kaubaga. Iga ettevõtja võib ise otsustada, milline on see kaup, mis täidab kõige edukamalt tema äriühingu reklaamimise eesmärki. On ka võimalus, et reklaami eesmärgil üleantav kaup ei ole oma olemuselt seotud äriühingu majandustegevusega, kuid seda jagatakse äriühingu kliendipäeval või infomessil. Kingitusele kehtestatud rahalise piirmäära juures on oluline teada, et see kehtib iga üksiku kingituse kohta, seega võib ühele isikule teha mitu erinevat kingitust, mille väärtus kokku ületab 150 krooni. Juhul kui reklaami eesmärgil jagatakse äriühingu enda toodangut, tuleb tähele panna, et jagatava toote maksustatav väärtus ei tohi ületada 150 krooni. Kui kingituse maksustatav väärtus on üle 150 krooni, maksustatakse kingitus käibemaksuga täies ulatuses.

Hetkel kehtiv tulumaksuseadus on võrreldes käibemaksuseadusega oluliselt konservatiivsem. Tulumaksuseaduse kohaselt maksustatakse tulumaksuga kõik Eesti juriidilise isiku poolt tehtud kingitused sõltumata nende väärtusest. Siinkohal on mõistetud, et seesugune regulatsioon ei ole kooskõlas maksustamise põhimõtetega. Möödunud sügisel koostas rahandusministeerium tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille kohaselt ei maksustata tulumaksuga reklaami eesmärgil üleantavat kaupa ega osutatavat teenust, kui selle väärtus on kuni 150 krooni. Siinkohal peab aga arvestama, et tulumaksuseadus lähtub kingituse turuhinnast, mitte maksustatavast väärtusest nagu käibemaksuseadus. Tegemist on eelnõuga ja ei ole teada, kas ja millal see jõustub.