Kehv autoremontija paneb ohtu sõitjate tervise ja auto väärtuse

Teine kurb tõde pärast avariid kehvasti korrastatud autode juures on see, et mitte just hästi remonditud autod kaotavad kõvasti oma hinnas. Kui inimene, kes ei peagi midagi autoremondist teadma, läheb oma autot uuema vastu vahetama, siis võib talle tulla kurva üllatusena, kui öeldakse, et see auto on siit ja siit kõva laksu saanud ja väga kehvasti korda tehtud, seega saame teile väga vähe maksta. Kui aga inimene nüüd autoremonditöökotta tagasi pöördub, siis seda nurgatagust kohta ei pruugi seal enam alles olla või kui on, siis teise nimega. Nii võivad samad mehed, kes autot remontisid, käsi laiutada ja öelda, et nemad ei saa midagi parata. Liivrandi sõnul teevad loomulikult vigu ka suured töökojad, kuid need on vähemalt sealsamas kohas edasi, kus eelmiselgi korral ja lahendavad oma kõikvõimalikud varasemad apsakad.

Aga mida teha, kui kindlustus suunab teid väga kahtlasse kohta? Sareveti soovitusena võite kõigepealt küsida, kas saaks näha mingeid koolitustunnistusi, et need mehed on kvalifitseeritud autot remontima. Teiseks võib töökojas ka ise ringi vaadata ja uurida, kas on olemas värvikambrid ja muu vajalik või värvitakse autot teise töökoha kõrval, kus parajasti õlise mootori kallal toimetatakse. Ükski korralik töökoda sellistele pärimistele vastamisest keelduda ei tohiks, sest neil on nõudmised täidetud. Kui aga sellistest küsimustest hoidutakse, siis küsige teist kohta.

If Kindlustuse kahjukäsitlusosakonna juhataja Eero Lingi sõnul pole nemad kindlasti huvitatud nurgataguste töökodade küsitava kvaliteediga tööst, mis seltsile kunagi bumerangina tagasi võivad tulla. Link nimetab, et lisaks küsitavale kvaliteedile võib taolistes ettevõtetes olla probleeme ka keskkonnanõuete täitmisega ja riigile maksude maksmisega.

Peeter Sareveti sõnul oleks vaja sellist liitu, nagu on näiteks Skandinaavias, mis ühendab autode avariiremondi töökodasid, olgu tegu siis margiesinduse juurde kuuluva või iseseisva töökojaga.

Selline organisatsioon liigitab töökojad näiteks A-, B- ja C-kategooriasse. Selle jaotuse alusel valib kindlustusfirma sodiks sõidetud autole ka sobiva klassi remonditöökoja ehk uuemad A-kategooriasse, natuke vanemad B-kategooriasse ja mis üle jäävad, lähevad C-kategooriasse. Loomulikult teenib kõrgema kvaliteediklassi remonditöökoda uuema auto parandamisega rohkem, aga selline jaotus paneks ka töökojad enda ettevõttesse ja töötajatesse rohkem investeerima, et tulevikus rohkem raha teenida. Selline töökoda aga, kes ei suuda isegi täita seadustest tulenevaid nõudeid keskkonnahoiule ja töötingimustele ega maksta makse, arenenud Euroopa maades kindlustustelt loomulikult tööd ei saa.

If Kindlustuse kahjukäsitlusosakonna juhataja Eero Lingi sõnul on n-ö nurgataguste töökodade külastajateks just avariide süüdlased.

Viimased sel põhjusel, et kui põhjustad avarii ja puudub kasko, siis tuleb auto oma jõududega korda teha, sest kindlustus sellise juhtumi puhul ei aita.

Lingi sõnul ongi selliste töökodade klientideks eelkõige hinnatundlikud inimesed, kellel on odavamad autod ja kes tahavad need väikeste kulutustega korda saada.