Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Riigieelarve tuludest laekunud viiendik

    Rahandusministeeriumi andmetel laekus kolme kuuga riigieelarvesse 13,1 miljardit krooni, mis on 21,4 protsenti sel aastal riigieelarvesse planeeritud tuludest.

    Eelmisel aastal oli märtsi lõpuks riigieelarvesse laekunud 11,7 miljardit krooni, võrreldes 2004. aastal kolme kuuga on riigieelarve laekumine kasvanud 12 protsenti.
    Väljamakseid eelarves planeeritud kulude osas on kolme kuuga tehtud 13,5 miljardi krooni ulatuses ehk 22 protsenti eelarvest. Märtsi lõpu seisuga ületasid riigieelarvest tehtud kulud riigieelarvesse laekunud tulusid 352,2 miljoni krooni võrra.
    Maksutulusid laekus aasta esimeses kvartalis 11 miljardit krooni ehk 22,5 protsenti kavandatust, sellest märtsis 3,5 miljardit. Eelmise aasta esimese kvartaliga võrreldes on maksutulude laekumine suurenenud ligikaudu 1,5 miljardi krooni ehk 16 protsendi võrra.
    Märtsis jätkus füüsilise isiku tulumaksu ja sotsiaalmaksu väga hea laekumine. Ehkki statistikaamet ei ole veel avaldanud ametlikke andmeid käesoleva aasta esimese kvartali hõivatute ning palkade kohta, viitavad Eurostati poolt avaldatud tööpuuduse andmed soodsate arengute jätkumisele tööjõuturul.
    Kohalikele omavalitsustele eraldati füüsilise isiku tulumaksust märtsis 674,4 miljonit krooni ehk 34,7 protsenti rohkem võrreldes eelmise aastaga. Kolme kuuga on omavalitsustele kokku eraldatud 1 870,3 miljonit krooni ehk 28,3 protsenti rohkem kui eelmise aasta samal perioodil - kasvu üheks põhjuseks võib pidada ka eraldiste määra tõusu eelmise aasta 11,6 protsendilt käesoleval aasta 11,8 protsendile.
    Sarnaselt eelnevatele aastatele mõjutas riigile laekuva tulumaksu osa eelmise aasta füüsiliste isikute tuludeklaratsioonide põhjal tehtavate enammakstud tulumaksu tagastuste maht, mis vastavalt maksu- ja tolliameti andmetele oli märtsis 380,5 miljonit krooni.
    Kokku on märtsi lõpu seisuga tagastatud 753,8 miljonit krooni, eelmise aasta märtsi lõpuks tagastati 644,4 miljonit krooni.
    Juurdemakseid deklareeriti esialgsetel andmetel 660,0 miljonit krooni, võrreldes eelmise aasta 277,0 miljoni krooniga on juurdemaksete deklareerimine enam kui kahekordistunud. Juurdemaksete kasvu peamiseks põhjuseks on aktsia- ja kinnisvaratulu deklareerinud isikute arvu suurenemine.
    Käibemaksu laekus märtsis 1,2 miljardit krooni, mis on 19,1 protsenti enam kui eelmise aasta märtsis. Kolme kuuga on käibemaksu kokku laekunud 3,8 miljardit krooni ehk 25,5 protsenti planeeritust, võrreldes 2005. aasta esimese kvartaliga on laekumine suurenenud 28,7 protsendi võrra. Vaadates käibemaksu laekumist tegevusalade kaupa võib öelda, et üle 80 protsendi käibemaksust laekub riigieelarvesse hulgi- ja vahenduskaubanduse, jaekaubanduse, ehituse ning mootorisõidukite ja kütusega tegelevatelt ettevõtetelt.
    Mittemaksulisi tulusid (v.a toetused) laekus märtsis 341,7 miljonit krooni, kolme kuuga on mittemaksulisi tulusid laekunud 985,1 miljonit krooni ehk 19,0 protsenti kavandatust. 2005. aastal oli märtsi lõpuks laekunud 19,8 protsenti planeeritud mittemaksulistest tuludest. Toetusi laekus märtsis eelarvesse 185,8 miljonit krooni, kolme kuuga on toetusi laekunud 1 156,7 miljonit krooni ehk 16 protsenti kavandatust. Möödunud aastal oli kolme kuu jooksul laekunud 22,6 protsenti kavandatud toetuste aastamahust.
    Välistoetusi on esimese kvartali lõpuks riigieelarvesse laekunud 758,6 miljonit krooni, mis moodustab 11,2 protsenti planeeritust. Suurima summana on märtsis laekunud 98 miljonit krooni Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) arendussektsioonist. 2006. aasta esimeses kvartalis on suuremad välisvahendite laekumised olnud 442,3 miljonit krooni EAGGF tagatissektsioonist; 64,3 miljonit krooni Phare välisabi programmist; 63,2 miljonit krooni Ühtekuuluvusfondist ning 26,7 miljonit krooni Euroopa Sotsiaalfondist.
    Välistoetuste arvelt on 2006. aasta märtsi lõpu seisuga tehtud väljamakseid 805,1 miljoni krooni ulatuses, sealhulgas on struktuurifondide raames taotlejatele välja makstud 243,8 miljonit krooni.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestis tegevuse müünud lihatootja loobus ka Rootsi ärist
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.