Saviliiva kodu ostjatele tõusis hind 2/3 võrra

Abilinnapea Taavi Aas nimetas kolme hinnatõusu põhjust: "Vahepeal muutunud käibemaksuseaduse järgi lisandus hinnale käibemaks, kolme aastaga on statistikaameti andmetel ehitushinna indeks tõusnud 17 protsenti ning kolmandaks loobus linn esialgsest kohustusest panustada infrastruktuuri ehitamisse."

Saviliiva on Tallinna sundüürnikele ja noortele peredele mõeldud elurajooni projekt.

2003. aastal võitis eelläbirääkimistega hankel ASi Merko Ehitus pakkumine 11 500kroonise ruutmeetrihinnaga. Hankel jäi teiseks KMG Ehitus, kes kaebas linna kohtusse, sest too valis arhitektuurile viidates võitjaks kallima pakkumise teinud Merko Ehituse.

Eile ütles KMG Ehituse tegevjuht Tiit Nurklik uut ruutmeetrihinda kommenteerides, et küllap on tegemist pooltele sobiva hinnaga, kui juba kokkuleppele jõuti.

"Eks selle hinnaga aimatakse ette ka kolmeaastase ehitusperioodi riske. Keegi ei sõlmi ju praegu alltöövõtjatega lepinguid tööde teostamiseks paari aasta pärast," lisas ta.

Nurkliku sõnul ei kajasta statistiline ehitushinna tõus tegelikku olukorda: "Poolteise aastaga on ehitushind tõusnud 35 protsenti, täna tõuseb ta 2-3 protsenti kuus."

Tema arvates oleks uue hanke korraldamine võinud anda veelgi kallima tulemuse.

Abilinnapea Aasa hinnangul on 19 000kroonine hind niigi mõistlik, mistõttu ei näinud ta probleemi selles, et ruutmeetrihind tõusis tuntavalt.

Pealegi loobus linn ligi 35 miljoni kroonisest kohustusest maksta kinni infrastruktuuri väljaehitamine. "Otsustasime läbirääkimiste käigus ehitajaga, et linn ei maksa teede, valgustuse, haljastuse jm eest."

Arco Investeeringute juhi Veiko Pedoski sõnul on selliste tingimuste korral ruutmeetrihinna suurusjärk õige. Arco Investeeringud oli KMG Ehituse partner Saviliiva konkursil.

Pedoski mäletamist mööda olid hanketingimused toona selgelt raamitud ning hanketingimusi ei oleks tohtinud muuta, milleks võib infrastruktuuri väljaehitamise kohustusest loobumist pidada.

Aasa vastus oli, et kindlasti ei ole tegemist hanketingimuste muutmisega. Samuti oli ta kindel selles, et infrastruktuuri ehitamiseks ei oleks pidanud tegema uut riigihanget.

Augusti jooksul saavad Tallinna elamumajandusametile taotluse esitada sundüürnikud ja noored pered. Sundüürnikuks peab linn inimest, kes on Tallinnas tagastatud eluruumi praegune või endine üürnik või temaga koos elav täisealine perekonnaliige tingimusel, et ta elas seal enne eluruumi tagastamist.

Noor perena käsitleb linn peret, kus kasvab vähemalt üks alla 16aastane laps.

Tallinn üritas sel aastal Merkole mängida magusat tükki - Lasnamäe veerul asuvat 32hektarilist krunti, mille Merko lubas 100 miljoni krooni eest korda teha, saades vastutasuks õiguse krundile maju ehitada.

Teiste kinnisvarafirmade hinnangul on tegu miljarditesse kroonidesse ulatuva projektiga, mille arendajal on võimalik arenduse pealt tublisti teenida. Merko plaanid nurjas selle kuu alguses ärimees Endel Siff, kes lubas krundi korrastada 150 miljoni krooni eest. Hiljem lisandus linnale veel üks pakkumine.

Seepeale lubas Tallinna abilinnapea Taavi Aas, kes enne väitis, et teistel polnud asja vastu huvi, et linn korraldab konkursi krundi arendaja leidmiseks.

2002. aastal andis Merko suuromaniku Toomas Annuse ja ettevõtja Urmas Sõõrumaa ühisfirma Rannailu Keskerakonnale 3 miljonit krooni laenu, tagatiseta laen on tänaseni tasumata.

Kuu tagasi kinnitas Keskerakonna peasekretär Kadri Must, et laen on plaanis tagasi maksta selle aasta jooksul ning et erakond on sellega ka arvestanud.

Seni pole Keskerakond avalikustanud, kes on erakonna 10 miljoni kroonises mahus 2003. aastal emiteeritud võlakirjade ostjad. Must märkis, et ostjaid teab vaid võlakirju vahendanud investeerimispank LHV. Võlakirjad olid 3aastase tähtajaga, selle aasta märtsis lunastati Musta sõnul 100 võlakirjast 10, ülejäänud pikendati aasta võrra järgmise aasta märtsini.