EL ei kinnita Eestile euro kurssi 15,64

Eesti on otsustanud eurole ülemineku aasta võrra edasi lükata. Ametlikult on selle põhjuseks ELi nõudmistest suurem inflatsioon, kuid selles peitub vaid osa tõde. Eestis - nagu ka teistes uutes liikmesriikides - on üks probleem, mis ei allu vanade liikmesriikide arusaamale inflatsioonist. Nimelt on inflatsioon Harjumaal ja eriti Tallinnas suurem kui teistes Eesti piirkondades. Piisab, kui vaadata juuksuritöökodade hindu. Tallinnas saab mees oma juuksed lõigatud umbes 200, nt Rakveres aga 50 krooniga. Sama kehtib teenindussektori kohta üldse.

Vanades ELi maades sellist asja ei juhtu. Soomes erinevad hinnad Helsingi ja Sodankylä vahel minimaalselt. Üks põhjus on Soome palgatase, mille vahed eri piirkondades on pisikesed. See tuleb traditsioonilisest tööturupoliitikast ehk nn konsensusest. Sama käib enamiku vanade ELi riikide kohta. Seevastu Tallinna, Riia, Varssavi või Praha hinnad on tublisti kõrgemad kui mujal riigis.

Ostujõu erinevusi võrreldakse ostjõu pariteedi alusel. Lääneriikide majandustes kasutatakse ostujõu pariteeti üldiselt riikide omavaheliseks võrdluseks. Rahvusvaheliselt võrreldakse MacDonaldsi hamburgeri hinda eri maades ja tehakse selle alusel järeldusi riikide ostujõu kohta.

Poolas tehti seevastu nii, et zlott seoti dollariga ja samal ajal tehti plaan valuuta devalveerimiseks. Põhimõtteliselt nägi see välja nii, et kui inflatsioon ületas teatud taseme, siis valuuta devalveeriti automaatselt. Sel viisil saadi kindel olla, et raha väärtus vastab selle rahvusvahelisele turuväärtusele. Poolas, mille üleminek eurole pole ka mittel pilvitu, leidiski aset mitmeid devalvatsioone.

Eesti puhul on võimalik, et enne eurole üleminekut pannakse kroon vabalt ujuma, et ta turul oma väärtuse leiaks. Teine võimalus on, et EL määrab vahetuskursi läbirääkimiste käigus. See võib omakorda viia selleni, et Eesti maksab ühe euro eest 30 või isegi 60 krooni praeguse 15,6 krooni asemel. Sel oleks suur mõju kogu ühiskonnale. On tõenäoline, et just need asjaolud on olnud tegelikult Eesti valitsuse otsuse taga lükata eurole üleminek edasi. Sama kindel on seegi, et rahvas sellest midagi ei kuule. Valitsusel on põhjust hoida tegelik vahetuskurss salajas, et ei tekiks paanikat.

Kumb on parem, kas siduda kroon eurost lahti ja lasta ujuma või pidada ELiga läbirääkimisi krooni tegeliku väärtuse määramiseks? Ükskõik kumba tehakse, olukord saab olema Eesti rahvale ja majandusele raske. See tervendab majandust ja parandab ettevõtete konkurentsivõimet ja kasumlikkust, aga nõrgemad kannatavad. Ja sellele grupile peab valitsus ühel või teisel viisil nende kannatused kompenseerima.