Kasuta kliendikaardina ID-kaarti

Esimesena Eestis võttis ID-kaardi kliendikaardina kasutusele Apollo Raamatumaja aprillis 2005. Apollo turundusjuht Tiia Laul selgitas, et mõte tuli Voicecomilt, kes teavitas, et Apollo kasutuses olevate Ingenico kaardimakseterminalidega on selline lahendus võimalik. Ideest teostuseni läks aega umbes pool aastat.

"Meie vaatenurgast on ID-kaardi kasutamine odavam, pole vaja eraldi kaarti toota. Kliendikaart on samas isikut tõendav dokument, see tähendab, et kaarti ei anta käest kätte," tõi Laul välja ID-kaardi kasutamise plussid ettevõttele. Eeliseid leiab ka kliendi pilgu läbi. Kliendikaarti ei ole vaja eraldi soetada ning kui ID-kaarti pole kaasas, saab püsikliendiks olemist tõestada muu dokumendiga.

Selle aasta 1. juunil alustas klientide registreerimist ID-kaardi alusel ka Eesti rõivatootja AS Ilves-Extra. Ilvese müügiosakonna juhataja Elo Saue ütles, et ID-kaardi kliendikaardina kasutuselevõtt on uudne lahendus, millega saab konkurentidest eristuda. Temagi tõi välja, et ära jäävad kulutused kliendikaartide väljaandmiseks. Soetada tuli küll ID-kaardi lugejad Ilvese poodidesse, ning olemasolevat müügitarkvara täiendada, kuid siiski on Saue sõnul ID-kaarti kliendikaardina kasutada märgatavalt odavam, kui eraldi plastkaardid muretseda.

ID-kaarti kliendikaardina rakendada on lihtne. Hakatuseks võib pöörduda Sertifitseerimiskeskusesse (SK). SK spetsialistid aitavad kaaluda erinevaid võimalusi ning leida partneri, kes teostab vajalikud tehnilised tööd.

Minimaalseimas lahenduses piirdub kaardi roll vaid isiku ehk antud juhul kliendi staatuse tuvastamisega, mille põhjal saab klienditeenindaja soodustust anda. Sellise lahenduse täiendavad kulutused on minimaalsed.

Samas saab ID-kaardiga siduda näiteks progresseeruva soodustuse süsteemi, mis eeldab, et klienditeenindaja või müügisüsteem saab infot kliendi eelnevate ostude kohta.

Eestis on kasutusel erinevad müügi-, kliendihaldus- ning kassasüsteemid. Seetõttu tasub ettevõttel projekti algusest peale otsida partner(id), kes vastutab vajalike riist- ja tarkvaraliste arendustööde eest. SKs on näiteks info erinevate ID-kaardi lugejate kohta - missugused toimivad ja missugused mitte.

SK senises praktikas on ID-kaardi kliendikaardiks võtmise peamine pidur tekkinud mitte tehnoloogia, vaid turunduse poolel.

Väga levinud on arusaam firmalogoga kliendikaardi positiivsest mõjust ostukäitumisele. Julgeme selles sügavalt kahelda. Samuti ei omata täpset ettekujutust, mis saab, kui inimene ID-kaardi näiteks kaotab - ometigi on kogu kliendiinfo kaupmehe süsteemis ning ID-kaart on vaid võti.

Tänaseks on Eestis kasutusel ligi 865 000 ID-kaarti, sealhulgas on üle 200 000 ID-kaardi siin elamisluba omavatel välismaalastel.

Ilves-Extra kliendina olen väga õnnelik, et järjekordse lisanduva kliendikaardi asemel saan oma kliendistaatuse tõestamiseks ja boonuste teenimiseks kasutada ID-kaarti.

Praegu on mul rahakotis 13 erinevat kliendikaarti! Ja kodus veel teist samapalju. Kõiki kaarte ma pidevalt kaasas ei kanna, lihtsalt ei mahu. Ja ostu sooritades avastan sageli, et hetkel vajalikku kaarti polegi kotis. Soodustus jääb saamata ja muidugi olen siis kogu kaardimajanduse peale kuri.

Hindan Ilvese julget otsust oma logoga kaardist loobuda. On ju kliendikaardi üks eesmärke inimesele meelde tuletada, et ta sooritaks ostud just kaardi väljaandja juurest. Arvan aga, et praeguses kliendikaartide paljususes on nende pidev silma all olek niikuinii kahtlane. Pigem on nad pagendatud kuhugi suure rahakoti tagumisse soppi. Ja vähemalt mina tean ka kaarte läbi lappamata kõiki kohti, mille kliendikaart mul olemas on.

Seepärast julgen öelda, et turunduslikus mõttes on kliendikaardid oma aega ära elamas ja ettevõtted võiksid neist Ilvese eeskujul loobuma hakata.