Üldlevinud arvamuse järgi ei vähenda sinavus puidu mehaanilist tugevust. Seda on tõestanud ka mitmed uurimistööd, kus leiti ka, et sinavus võib isegi olla kasulik dimensionaalse stabiilsuse, pragunemise ja läbitavuse kontrollimiseks. Selle põhjuseks on puidu tiheduse mõningane vähenemine. Mööblipuiduna on sinavusega puit hinnas, sest moodustab huvitavaid süümustreid.
Sinavusseente kasv algab puu langetamise järel, kui veel on säilinud puidu soodus niiskustase. Niiskuse langedes alla 20% kasv peatub. Kui puitu edaspidi kasutada ja hoida alla 20% niiskuse tingimustes, siis sinavusseened ei kasva ning kahju rohkem ei tule.
Kui ehitamisel on kasutatud "natuke" siniseid laage ja põrandalaudu, tehtud sinavusega puidust aknaraame, välistreppe, terrasse, fassaadi või aiamööblit, siis on raske niiskusetaset kogu aeg nii madalal hoida ja puitu hakkavad kahjustama juba teised, puitu lagundavad seened.
Põhjuseks on ikka liigvesi, mis kontaktis niiskuseallikaga (maa, kivi) kergesti puitu imbub.
Samas on niiskuse eemaldamiseks vaja õhuruumi ja -liikumist, mis enamasti ei ole võimalik.
Sinavusega kahjustatud puidu värvimisel jääb otsast või pragudest sisseimbunud niiskus lõksu, sest ei saa sama kiirelt välja kuivada. Tulemusena märg puit pundub ning detaili iga võib piirduda 5 aastaga.
Samuti ei ole puidu kaitseimmutamise firmad sinavusseentega kahjustatud puidust vaimustatud, sest immutusaine kulu on arvestatust suurem.
Vastupidi, kui sinavusseened on maltspuidu täielikult koloniseerinud, siis ei imbu pintsliga pinnale kantud värv seeneniidikestega ummistatud puidurakkudesse ning tuleb puidu pinnalt peatselt lahti.
Igaüks võib seda näha aasta tagasi ehitatud ja värvitud piirdeaedade juures. Siin pole mõtet kiruda värvi ega selle valmistajat. Põhjus peitub sinavusseentega kahjustatud puidus.
Autor: Urve Kallavus