Kohe startiva džässihooaja magnetiteks on kontserdikorraldajad lubanud USA džässigigandid Freddy Cole'i ja Joe Lovano. Kontserte jagub üle Eesti pea igasse nädalasse.

Tiheda džässisügise eest hoolitsevad hetkel põhiliselt Jazzkaar, Eesti Jazzliit ja Eesti Kontsert. Varasemast rohkem jagub muusikat pealinnast eemale, kuna väikelinnadesse on tekkinud entusiaste, kes on valmis muidu ehk veidi ühetoonilist muusikaelu kirevamaks muutma.

Eesti Jazzliidu kolmas hooaeg tuleb liidu juhatuse esimehe ja kitarristi Jaak Sooääre hinnangul tegus - kuni kevadeni plaanitakse üle Eesti vähemalt 150 kontserti, kus põhiesinejaks just meie oma muusikud. Raja tagant kutsutakse siia eelkõige edumeelsemaid noorema põlvkonna tegijaid. Sooäär peab väga oluliseks, et Eesti eri paigus kogu aeg midagi toimuks. Jazzliidu kontserdihooajaga ühinemiseks on huvi avaldanud teiste hulgas Rakvere, Valga, Jõhvi ja Kuressaare, räägib Sooäär. Kava on valmis Tartus ja Viljandis.

Tallinnas jääb Jazzliidu traditsiooniliseks kontserdipaigaks Teater NO99 jazziklubi. Hooaja avajämm toimub 8. septembril. Korraldajad lubavad, et sel õhtul saab kuulda pea kõiki Eesti tuntumaid džässmuusikuid, keda töökohustused hetkel just piiri taga kinni ei hoia. Tartus algab Jazziklubi hooaega ülikooli kohvikus 7. septembril, Viljandis Liverpooli pubis aga 19. septembril.

Jazzkaare sügistalvisesse hooaega mahub Sügisjazzi programm, mille sees julgelt improvisatsiooniline minifestival Ultra Jazz. Mängima tuleb kreisikitarrist Marc Ducret, kes siiani Eestis alati täismaja toonud. Tagasi on ka briti vokaalgrupp The Flying Pickets.

Jazzkaare kunstiline juht Anne Erm tõstab Sügisjazzist esile USA legendaarset saksofonisti-heliloojat Joe Lovanot, kes on alates 1970ndate algusest olnud aktiivselt maailma džässiuuendajate seas. Tema tegevust on tunnustatud kümnete prestiižikate auhindadega. Äsja ilmus Lovanolt uus heliplaat, mida on juba jõudnud arvustada ja tunnustada maailma juhtivad džässiajakirjad. Samavõrra kiidab Erm projekti, mille on kokku pannud Raul Sööt. Saksofonisti ja arranžeerija rahvusvaheline kvintett pühendab oma kava John Coltrane'i 80. juubelile.

Nakatavaid tantsurütme võib oodata New Yorgis tegutsevalt Iisraeli päritolu Balkan Beat Boxilt, kelle etteaste on Ermi sõnul rütmikas audio-visuaalne spektaakel. Selles on elektroonikat, videokunsti, akrobaatikat ja virtuoosset pillikäsitlust.

Eesti Kontserdi kava mõjukaimaks välisesinejaks on USA laulja Freddy Cole, kes annab oma kvartetiga 18.-21. oktoobrini neli kontserti. New York Times on teda tituleerinud läbi aegade üheks paremaks meeslauljaks, kriitikud on ülistanud tema elegantsi. Esmakordselt esines Cole Eestis RainbowJazzil 2003. aastal.

Sillerdavat vokaaldžässi toob briti grupp Swingle Singers, kelle kava kannab pealkirja "Bachist biitliteni". Üle 40aasta tegutseva grupi koosseis on küll noor, ent nad oskavad hoida grupi unikaalset kõla ja repertuaari. Kuulasks sai too ansambel just erinevate ajastuste muusika džässiarranžeeringutega. Swingle Singersi Eesti-tuur kestab 4.-7. novembrini.

Noore džässpianisti Kristjan Randalu mängu on siiani õnnestunud vast vähestel kuulda. Duos löökpillimängija Bodek Jankega antakse 16.-22. novembrini neli kontserti. Tallinnas 6aastasena klaverimänguga alustanud ning Saksamaal ja Inglismaal sellega jätkanud Randalu elab nüüdseks juba aastaid New Yorgis ning täiendab end hetkel Manhattani muusikakoolis.

Isadepäeva tähistab Eesti Kontsert südamliku džässiõhtute seeriaga. 9.-12. novembril koondab kontsert "Isad ja pojad" Naissoode kolm põlvkonda. Uno Naissoo muusika elustavad pianistist-heliloojast poeg Tõnu ning tema löökristamängijast poeg Marko. Neid toetavad Liisi Koikson, Gerli Padar ja meie džässmuusikute paremik. Esmakordselt saab kuulda Tõnu Naissoo uudisteost ning tuttavaid viise filmidst "Viimne reliikvia" ja "Varastati Vana Toomas".