• OMX Baltic−0,14%301,73
  • OMX Riga−0,26%890,55
  • OMX Tallinn−0,06%2 068,23
  • OMX Vilnius0,25%1 200,48
  • S&P 5000,52%6 204,95
  • DOW 300,63%44 094,77
  • Nasdaq 0,47%20 369,73
  • FTSE 100−0,1%8 752,45
  • Nikkei 225−1,24%39 986,33
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,75
  • OMX Baltic−0,14%301,73
  • OMX Riga−0,26%890,55
  • OMX Tallinn−0,06%2 068,23
  • OMX Vilnius0,25%1 200,48
  • S&P 5000,52%6 204,95
  • DOW 300,63%44 094,77
  • Nasdaq 0,47%20 369,73
  • FTSE 100−0,1%8 752,45
  • Nikkei 225−1,24%39 986,33
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,75
  • 31.08.06, 17:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Peipsi järv sai võrkudest puhtamaks

Peipsi võrkudest puhastamise aktsiooni käigus eemaldati järvest 504 kalapüügivõrku, mille kogupikkuseks võib hinnata ligikaudu 36 kilomeetrit.
Möödunud nädala esmaspäeval algas Keskkonnainspektsiooni algatusel Peipsi järve kalavõrkudest puhastamise aktsioon, mille eesmärk oli puhastada järv sinna triivima jäänud võrkudest. Eeskätt puudutas ettevõtmine Piirissaare ja Kallaste vahele jäävat kalade kudeala, teatas Keskkonnainspektsioon.
„Ettevõtmine oli planeeritud viiepäevasena, kuid ilm tegi oma korrektiivid,“ ütles Tartumaa osakonna juhataja Peeter Karja. „Nii eelmisel kui ka sel nädalal saime järvel olla kaks päeva, ülejäänud päevadel oli lainetus tragimiseks liiga tugev,“ selgitas Karja.
Peeter Karja hinnangul oli ettevõtmine sellest hoolimata tulemuslik. Kahel päeval, kui keskkonnakaitseinspektoritel olid abiks piirivalve, politsei ja mereinstituudi esindajad, eemaldati järvest 364 võrku. Ülejäänud kahel päeval võtsid inspektorid välja 140 võrku.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Kokku jõuti nelja päevaga puhastada ligikaudu 47 km2 suurune ala Kallastelt Kolkjani.
„Enamik väljavõetud võrkudest olid tugevasti keerdunud, mis tähendab, et õnneks ei muutunud need tapjavõrkudeks, mis jätkuvalt kala püüavad,“ selgitas Karja.
Veekogu risustanud võrkude puhul võis olla tegemist nii ebaseaduslikult püügile asetatud nakkevõrkudega kui ka tuule ja jääga püügikohast eemale liikunud võrkudega.
„Kuna praegune pilt näitab, et järv on suhteliselt risustatud, tuleks taolist aktisooni edaspidi korrata,“ arvas Karja.
Äsjalõppenud projekt sai teoks tänu Keskkonnainvesteeringute Keskuse finantseerimisele.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 15 p 20 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele