• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Euroopas kõige rohkem apteeke inimese kohta Eestis

    "Eesti on tõeline apteegivabariik – üks apteek on 2500 inimese kohta, Euroopas on apteek keskmiselt 7000 elaniku kohta ning Põhja-Euroopas elanike arv apteegi kohta veelgi suurem," kirjutab homses Äripäevas Eesti Apteekrite Liidu peaproviisor Kaidi Vendla.

    Vendla sõnul peavad apteekrid seepärast uut apteekide avamise reeglistikku esimeseks terve mõistuse ilminguks Eesti apteegipoliitikas.
    „Eesti senine igameheõigus viis meid väljapääsmatusse olukorda – tekkinud on karjuv puudus farmaatsiaspetsialistidest,” märgib Vendla oma kommentaaris. Uute apteekide tekkimine linnades pani kohe kaadri maalt linnadesse voolama ning viimased apteegid maal püsivad enamjaolt tänu pensioniealiste proviisorite missioonitundele. Täitmata on 250 apteekrikohta. Veel mõne apteegi avamine linnades paneks Vendla sõnul maal kinni need viimasedki.
    „Vaba konkurents meie valdkonnas on müüt,” rõhutab peaproviisor oma artiklis, „ravimiabi killustamine aina väiksemateks üksusteks muudab kogu süsteemi toimimisvõimetuks, raisates asjatult tervishoiu niigi nappe vahendeid. Uute apteekide avamine ei saa kunagi suurendada kaubavalikut, alandada ravimite hindu ega tõsta spetsialistide kvalifikatsiooni.”
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Tõnu Mertsina: USAs hakkavad intressimäärad tõusma, euroala passib
Praeguse prognoosi järgi Euroopa Keskpank eesoleva kahe aasta jooksul intressimäärasid ei muuda, küll aga lõpetatakse selle aasta märtsis pandeemia mõjude leevendamiseks mõeldud täiendavad suuremahulised varaostud, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Praeguse prognoosi järgi Euroopa Keskpank eesoleva kahe aasta jooksul intressimäärasid ei muuda, küll aga lõpetatakse selle aasta märtsis pandeemia mõjude leevendamiseks mõeldud täiendavad suuremahulised varaostud, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Balti börsidel jätkus nädal langusega
Päeva esimesel poolel üle protsendi miinuses olnud Balti börsid taastusid sulgumise ajaks mõnevõrra, kuid jäid siiski punasesse.
Päeva esimesel poolel üle protsendi miinuses olnud Balti börsid taastusid sulgumise ajaks mõnevõrra, kuid jäid siiski punasesse.
Idud löövad senist rekordit pika puuga
Läinud aastal rekordiliselt raha kaasanud siinsed idufirmad teevad tänavu ilmselt uue rekordi. Aasta esimeste nädalatega on kaasatud peaaegu sama palju raha kui eelmisel aastal kokku. Jaanuariga ulatub kaasatava kapitali maht 900 miljoni euroni.
Läinud aastal rekordiliselt raha kaasanud siinsed idufirmad teevad tänavu ilmselt uue rekordi. Aasta esimeste nädalatega on kaasatud peaaegu sama palju raha kui eelmisel aastal kokku. Jaanuariga ulatub kaasatava kapitali maht 900 miljoni euroni.
Toomas Taube: taasiseseisvunud Eestis sai tööõigus ühena esimestest uue seaduse
Vaid kolm päeva pärast Eesti Vabariigi põhiseaduse vastu võtmist rahvahääletusel juunis 1992 jõustus töölepingu seadus. Mitu olulist seadust, nagu näiteks asjaõigusseadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus ja võlaõigusseadus, hakkasid kehtima oluliselt hiljem, kirjutab erilehes Juubel advokaadibüroo Walless partner ja vandeadvokaat Toomas Taube.
Vaid kolm päeva pärast Eesti Vabariigi põhiseaduse vastu võtmist rahvahääletusel juunis 1992 jõustus töölepingu seadus. Mitu olulist seadust, nagu näiteks asjaõigusseadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus ja võlaõigusseadus, hakkasid kehtima oluliselt hiljem, kirjutab erilehes Juubel advokaadibüroo Walless partner ja vandeadvokaat Toomas Taube.