Kuressaare gümnaasiumi 10. klassi neiu, 16aastase Ingrid Heinla suurim väljaminek on hobile, milleks on trummimäng.
Igakuiselt saab ta taskuraha 300 krooni. Vastavalt vajadusele küsib ta raha juurde. "Ei ole nii, et kui see 300 krooni on otsas, siis vaadaku ma ise, kuidas hakkama saan," selgitab Ingrid.
Meelelahutuseks kulub tal umbes 100 krooni kuus, kui käib väljas sõpradega tantsimas või niisama aega veetmas. Ülejäänud 200 krooniga üritab neiu olla kokkuhoidlik, et hiljem kogutud summa eest riideid osta.
Iga hooaja alguses küsib Ingrid vanematelt ligikaudu 2000 krooni uue garderoobi soetamiseks. Sellele lisab ta enda kogutud raha.
Lisaks saab neiu vanematelt raha einestamiseks, transpordi ning hobi jaoks. Trummimängimise eratunnid maksavad 850 krooni kuus ja iga poole aasta järel tuleb osta uued 200-300 krooni maksvad trummipulgad. Raha teenimine pole Ingridile võõras. Suvel on ta käinud malevas ja maasikaid korjanud. Nädalaga teenitud 1000 krooni kulus garderoobi uuendamisele.
Taskuraha saab ta ülekandega, kuid kui raha on vaja hommikul või õhtul välja minnes, antakse talle sularaha. Igapäevaselt eelistab Ingrid paberraha, sest pangakaardi PIN-kood kipub ära ununema. "Raske on seda meelde jätta, pea ei ole ju prügikast," lausub Ingrid rõõmsalt.
Hindasid ta poes ei jälgi ja niisama träni ei osta. Allahindlused ei ole samuti olulised.
Seotud lood
Et riigiametid või elutähtsate teenuste osutajad pakuvad küberkurjategijatele huvi ei üllata kedagi. Tõsiasi, et igapäevaselt rünnatakse ka väikeettevõtteid tuleb ilmselt paljudele uudisena – sageli ka neile endile.
Viimased uudised
Droonimüüja: Eesti on teistest maha jäänud
Hetkel kuum
Tagasi Äripäeva esilehele