• OMX Baltic1,1%272,93
  • OMX Riga−0,25%880,12
  • OMX Tallinn1,19%1 729,38
  • OMX Vilnius0,15%1 034,42
  • S&P 500−0,34%5 772,33
  • DOW 30−0,31%42 380,87
  • Nasdaq −0,19%18 257,06
  • FTSE 100−0,07%8 237,73
  • Nikkei 2250,26%39 380,89
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%105,6
  • OMX Baltic1,1%272,93
  • OMX Riga−0,25%880,12
  • OMX Tallinn1,19%1 729,38
  • OMX Vilnius0,15%1 034,42
  • S&P 500−0,34%5 772,33
  • DOW 30−0,31%42 380,87
  • Nasdaq −0,19%18 257,06
  • FTSE 100−0,07%8 237,73
  • Nikkei 2250,26%39 380,89
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%105,6
  • 03.11.06, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Ingridil kulub kõige rohkem raha trummimängu eratundidele

Kuressaare gümnaasiumi 10. klassi neiu, 16aastase Ingrid Heinla suurim väljaminek on hobile, milleks on trummimäng.
Igakuiselt saab ta taskuraha 300 krooni. Vastavalt vajadusele küsib ta raha juurde. "Ei ole nii, et kui see 300 krooni on otsas, siis vaadaku ma ise, kuidas hakkama saan," selgitab Ingrid.
Meelelahutuseks kulub tal umbes 100 krooni kuus, kui käib väljas sõpradega tantsimas või niisama aega veetmas. Ülejäänud 200 krooniga üritab neiu olla kokkuhoidlik, et hiljem kogutud summa eest riideid osta.
Iga hooaja alguses küsib Ingrid vanematelt ligikaudu 2000 krooni uue garderoobi soetamiseks. Sellele lisab ta enda kogutud raha.
Lisaks saab neiu vanematelt raha einestamiseks, transpordi ning hobi jaoks. Trummimängimise eratunnid maksavad 850 krooni kuus ja iga poole aasta järel tuleb osta uued 200-300 krooni maksvad trummipulgad. Raha teenimine pole Ingridile võõras. Suvel on ta käinud malevas ja maasikaid korjanud. Nädalaga teenitud 1000 krooni kulus garderoobi uuendamisele.
Taskuraha saab ta ülekandega, kuid kui raha on vaja hommikul või õhtul välja minnes, antakse talle sularaha. Igapäevaselt eelistab Ingrid paberraha, sest pangakaardi PIN-kood kipub ära ununema. "Raske on seda meelde jätta, pea ei ole ju prügikast," lausub Ingrid rõõmsalt.
Hindasid ta poes ei jälgi ja niisama träni ei osta. Allahindlused ei ole samuti olulised.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 07.10.24, 10:49
“Kujuta ette, kui saaksid teada, et sadu inimesi on käinud salaja su elutoas?”
Et riigiametid või elutähtsate teenuste osutajad pakuvad küberkurjategijatele huvi ei üllata kedagi. Tõsiasi, et igapäevaselt rünnatakse ka väikeettevõtteid tuleb ilmselt paljudele uudisena – sageli ka neile endile.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele