Linnateatri 'Rätsep' räägib võimust

Tallinna Linnateatri väikese saali lavale jõudis oktoobri lõpus absurdimaiguline komöödia "Rätsep", mida on nimetatud satiiriliseks etüüdiks võimu- ja identiteedimängude ainetel.

Mart Kolditsa lavastatud Slavomir Mrožeki näidend räägib Kuningast ja Rätsepast, selle tegevuskohaks on autor määratlenud inimese teadvuse (aga pidanud võimalikuks, et see asub mujal) ning öelnud, et tegevusaeg sõltub vaataja vaimsest seisundist.

Pisut absurdselt kõlavana ei tohiks see siiski "lihtsa" teatri austajat eemale peletada, sest Mrožeki näidenditele on omane näidata vaatajale kõige lihtsamaid olukordi ja inimlikke käitumisviise, mille koomilisuse ja absurdsuse autor paljastab.

Lavastaja Mart Koldits ütleb konkreetsest loost rääkides, et kõigi meie peades tegutseb mingi sisemine kuningas, kes arvab, et tema on valitseja, et tema juhib. Seda kuningat kummitab aga alalõpmata mingi tegelane või arusaam, et kõik pole kaugeltki nii.

Lihtsustatult võib seda nimetada ka Kultuuriks, kes väidab meile tihti, et kui inimesel poleks Kultuuri, siis oleks pimedus ja kaos.

"Kõigi meie peades pesitseb ka sisemine lillelaps, kes põlgab Kultuuri ehk selle reegleid ja vorme," selgitab Koldits. Lillelaps tahab tagasi metsa, loodusesse, vabadusse ning tema jaoks on Kultuur ahistav ja painav ning varjab Tõde.

Kõigi meie peades pääsevad aeg-ajalt valla ka mingid tundmatud jõud, mis meid kas või hetkeks nii segadusse ajavad, et me kaotame kontrolli enda üle. Need jõud võivad vahel isegi nii tugevad olla, et löövad segi kõik meie arusaamad ehk sisemise kultuuri.

Mis juhtub sellises olukorras meie sisemise kuninga ja sisemise lillelapsega? Kuhu põgeneb vaba laps ja kuhu on peidetud maailma vabadus? Ja mil määral kehtib kõik eelnenu ka välise maailma kohta? "Loomulikult võib ka küsida, mil määral on sel kõigel üldse meiega pistmist," lausub lavastaja kokkuvõtteks.

Autor: Ülle Hallik