Majandustegu 2006: Tööinimene läks hinda

Lõppeval aastal selgus, et Eestis napib vabu töökäsi.

Keskmine eestlane mitte ainult ei tee tööd, vaid on ka valmis töötegemise nimel uskumatult pingutama. Sõitma üle seitsme maa ja mere, peaasi, et saaks aga suurema palga peale ja viisakama ülemuse juurde. Soome bussijuhiks, Iirimaale kalkuneid kitkuma, Norra palkmaju püsti raiuma…

Keegi tea täpselt, aga umbes 35 000 eestlast töötab ilmselt välismaal.

Et aga ettevõtjad kodumaal tahaksid veel rohkem toota ja vajavad senisest üha rohkem töökäsi, siis on iga kätepaar kõrges hinnas. Analüütikute meelest isegi liiga kõrges hinnas.

Nii leidsid ka Postimehe majandusajakirjanikud 2006. aasta majandustegu valides, et tervet aastat iseloomustanud majandusbuumi kõige mõjukam külg ongi tööhõives toimuv.

Kiirest majanduskasvust tingitud nõudlus lisakäte järele parandas oluliselt tööinimeste positsiooni tööturul, mis kajastus ka palgatõusus. Viimased statistikaameti andmed näitasid kogu riigis keskmiselt ligi 16-protsendilist palgatõusu. Aga näiteks ehituses võib see veelgi kiirem olla.

Veel leidsid Postimehe majandustegude tabelis mainimist järgmised sündmused:

Kui opositsioon eesotsas Isamaa ja Res Publica Liidu poliitikutega püüdis väita, et raudtee tagasiostu hind on liiga kõrge, siis majandusminister Edgar Savisaar pareeris seda sõnadega, et taasriigistamise hind on kui kooliraha varasemate valitsuste vigade eest. Justkui hind selle eest, et Eesti riik on nüüd korralikult rääkima õppinud.

Tallinki juhid Enn Pant, Kalev Järvelill ja Ain Hanschmidt tegid teoks selle, millest nii mõnigi eestlane ammu unistanud on - astusid valusalt varbale soomlastele ning ostsid sealse laevanduse ühe lipulaeva Silja Line'i.

Hoolimata sellest, et ärilises plaanis on Tallinki suuromanikud ja juhid olnud edukuse mõõdupuuks, ei saa seda öelda nende käitumise kohta vabal ajal. Sügisel lahvatanud röstriskandaal, mis kätkes endas Silja töötajatega sõnelemist ja purjutamist, näitas ilmekalt, et lisaks äriajamisele tuleks meestel õppida ka viisakust ja väljapeetud käitumist.

Skeptikud ja analüütikud kahtlesid euro tulekus 2007. aastal juba aastapäevad varem, aga kui tänavu suvel asjad lõplikult selgeks said, oli kõigi pettumus suur.

Jutte peatsest kinnisvaramulli lõhkemisest on räägitud neli-viis aastat - umbes sama kaua kui korterite hinnad üldisest elatustasemest mitu korda kiiremini kasvasid.