Hiina revideerib perepoliitikat

"Ühe-lapse poliitika" on riiklik strateegia, mis on kehtestatud Hiina Rahvavabariigi keskvalitsuse poolt, et piirata kõigi Hiina paaride laste arvu ühe lapsega. Sellise poliitika peamiseks ideeks on Hiina rahvaarvu hoidmine 1,2 miljardi inimese piires 20. sajandi lõpuks (eesmärk seatud augustis 1977) ja sellega rahvastiku kvaliteedi suurendamine hariduse, tervishoiu jne. tähenduses. Poliitika eksisteerib ka praegu, kuid see ei ole enam nii range kui varem.

Ühe-lapse poliitika kujunemine sai alguse 70ndatel. Mao Zedongi valitsusajal (1945-1976) propageeriti ühiskonna sõltumatuse huvides aktiivselt ideed "Mida rohkem meid on, seda tugevamad me oleme" (st et Hiina sulges ukse välismaailmale). Hiina rahvastik suurenes seeläbi astmeliselt. Kui Deng Xiaoping 1978 võimule tuli, peeti Hiina ülerahvastatust takistuseks majanduskasvule. Seetõttu loodi kõigis linnades ühe-lapse poliitika täideviimiseks pereplaneerimise komiteed, mida juhtis erivolinik.

Tegelikkuses on selle poliitika rakendamine erinevates linnades varieeruv. Linnaperedel võib olla ainult üks laps. Veel ühe lapse olemasolu tagajärjeks võivad olla majanduslikud sanktsioonid. Siiski on enamikel perekondadel maapiirkondades lubatud omada teist last mõni aasta pärast esimese lapse sündi, eriti juhul kui esimene laps on naissoost. Vähemuste puhul lubatakse perekondadel omada lapsi nende endi soovi, kultuuri, traditsioonide jne. kohaselt. Mõnedel vähemustel piirangud isegi puuduvad, kui inimesi on liiga vähe.

Ühe-lapse poliitika on toonud kaasa ka rahvastiku vananemise. Kolmkümmend viis aastat tagasi oli laste suhe eakatesse 6:1. Praegu on suhe muutunud vastupidiseks, olles 1:2. Vananev rahvastik viib kahe tõsise probleemini. Esiteks puudub Hiinal 21. sajandi keskpaigaks tööjõud umbes 18-35% ulatuses, nagu teatati hiljutises Hiina rahvastikuraportis. Teiseks vajab Hiina valitsus poliitilisi reforme, et valmistuda tulevaseks raskeks koormuseks pensionisüsteemi, tervishoiu, vanurite hoolduse jne. osas.

Nagu eelnevalt mainitud, on ühe-lapse poliitika praegu ümberkujundamisel. Muudatuste programm on siiski aeglane mure tõttu potentsiaalse beebibuumi pärast, mis järgneb ühe-lapse poliitika edasisele pehmendamisele. Ometi eelistavad Hiina paarid aegade muutudes väikest perekonda ühe lapse kasvatamise suurte kulude või isikliku aja eelistamise tõttu reisimiseks, eraelu nautimiseks jne.

Igal juhul on ühe-lapse poliitika olnud riiklik poliitika 25 aastat. Uued muudatused vajavad üldist mõistmist ja nõustumist Hiina ametnike seas ja seega tuleb vormistada selge konkreetne kokkuvõte, et tasakaalustada kõik poolt- ja vastuargumendid. Minu isiklik arvamus on, et ühe-lapse poliitika muutmiseks kulub üsna pikk aeg.

Autor: Emily Leung