Devalveerimishirm külvas Lätis paanikat

Eelmisel nädalal lõppesid Lätis paljudes valuutavahetuskohtades otsa eurod, dollarid ja mõnes kohas isegi naelad. Valuutaostubuum on tingitud hirmust, nagu võiks Läti latti oodata juba lähiajal devalveerimine.

Sellesisulise artikli kirjutas 10. veebruaril ajalehes Diena Riia majandusülikooli teadur Morten Hansen, kes tõi võimaliku devalvatsiooni põhjusena kiire inflatsiooni jätkumise. Lisaks kütsid inimeste meeli veel telefonides levinud SMSid, mis prognoosisid lati odavnemist.

Lätis kahte valuutavahetuspunkti omava Tavidi omanik Alar Tamming kommenteeris Lätis toimunut: "Kerge paanika on lahti. Tavidi valuutapunktides oli tavapärasest kolm korda suurem käive. Ka kulda osteti rohkem."

Ostupaanika ja piiratud valuutakogused ei jäänud kajastumata ka müügikursis. Ühes valuutapunktis osteti eurosid kursiga 0,53 latti (11,9 krooni) ja müüdi 0,77 lati (17,3 krooni) eest.

Asjatundjad lati devalveerumist ei usu. "Tahaksin meenutada, et rahvusvaluuta nominaalväärtust saab alandada ainult Läti Pank. Aga meil ei ole sellist plaani praegu. Lati devalveerimine võib viia hindade tõusuni, mis ei oleks kellelegi kasulik," märkis Läti Panga president Ilmars Rimsevics.

Ka kommertspankade analüütikud toetasid keskpanga juhi seisukohta. "Praegu on lati väärtuse muutmine liiga riskantne ja see võib viia ettearvamatute tulemusteni," märkis Läti suurima panga SEB Unibanka peaökonomist Andris Vilks.

"Kasulik on keskenduda tasakaalustatud, pikaajalisele arengule. Muidugi teoreetiliselt võib rahvusvaluuta devalvatsioon olla kasulik. Aga sellised riigid nagu Läti ja Eesti peaksid kõigi majandusteooriate järgi juba ammu olema sügavas kriisis," lisas ta.

Läti peaminister Aigars Kalvitis ütles, et lati võimaliku devalvatsiooni jutud on tahtlikud ning tegu võib olla katsega teha selliste kuulujuttude abil raha.