Sõpra tunned hädas. Eriti selles, mille ta sulle kaela toob. Nii võib mõelda Cate Blanchetti kehastatud kunstiõpetaja Sheba ühes Briti koolis, keda Judi Denchi mängitud ajalooõpetaja väljapressimise abil oma "sõbrana" hoiab.
Ilusalt ja värskele õpetajale toetavalt alguse saanud sõprus kujuneb haiglaseks, kui atraktiivne Blanchetti tegelaskuju ühe oma õpilasega suhte loob. Denchi tegelaskuju aga haistab selles võimalust olla osa noorema kolleegi maailmast. Kui heaga ei saa, siis vägisi.
Midagi sarnast kohtas viieaastataguses filmis "Kiirfoto", kus Robin Williamsi mängitud fotopoe töötaja arvas end ühe pere osaks, kes enda pildistatud fotokaadreid tema juures ilmutamas käis.
Zoe Helleri bestselleri põhjal valminud teos peaks olema pingeline ning lõpupoole haripunkti koguv, aga ei ole seda.
Midagi jääb puudu. Peamiselt seetõttu, et asjade kulgemine on niivõrd läbinähtav ning tegelaste ja sündmuste järgmised sammud ette aimatavad. Denchi kehastatud tegelasele juhuslikult sülle kukkunud skandaalike läheb ahnuse ja kitsa maailmavaate tõttu kiiresti käest ning kulgeb soovitule vastassuunas. Sõprust tugevdama pidanud intsident lõhub lõpuks kõik.
Kui tegevusliin nõrgaks kippus jääma, siis peategelaste mängitud karakterid kompenseerisid seda. Esiteks muidugi Judi Dench, kes erandlikult eaka inimese kohta julges suurel ekraanil nagu märg ja veidi tappa saanud kass välja näha, mõjus kibestunud vanatüdrukust pedagoogina ehedalt ja usutavalt. Blanchetti kehastet veidi labiilne ning endas kahtlev kunstiõpetaja aga täiendas komplekti hästi. Sõbrannadeks saanud naised mõjusid nagu üleannetu teismeline ning tolle ema, kes esimest siis korrale kutsub ja väidetavalt kaitsta püüab.