Tuumajaama saab ka üürida

Paljud tuumaenergeetikast kaugel seisvad inimesed peavad tuumajaama hiigelehitiseks tuhandete inimestega. Tegelikult on tänapäeva mõnesaja megavatised tuumajaamad kompaktsed, nende hooldamiseks ei lähe vaja kuigivõrd personali. Et tuumareaktorid töötavad allveelaevadel ja ka Eesti on olnud tuumariik, ei tohiks olla uudis. Esimene 180 kütusevardaga reaktor võimsusega 70 MW käivitati Paldiskis 10. aprillil 1968 ja kuni seiskamiseni 28. detsembril 1989. a tootis energiat 300 GWh. Teine 250 kütusevardaga reaktor võimsusega 90 MW käivitati 10. veebruaril 1983 ja kuni seiskamiseni eelmisega samal ajal tootis 400 GWh. Mõlema reaktori pikkus oli 50 m ja välisdiameeter esimesel 7,5 ja teisel 9,5 m.

Selliseid väikseid reaktoreid on võimalik paigutada kõikjale, nii maa alla kui ka pealveelaevadele. Ujuvjaama idee töötasid välja ja patenteerisid Venemaa teadlased, katsetusi tehakse ka Lõuna-Koreas. Esimene selline laev pikkusega 150 m ja kõrgusega 10 m hakkab tööle Severodvinskis, võimsus 80 MW. Ujuvjaama kõige suurem eelis on mobiilsus ja ta ei jäta maha jäätmeid. Kavandatakse ujuvjaamu, kuhu paigaldatakse kuni 400 MW võimsusega reaktorid. 300 MW võimsusega reaktori mass on kõigest 600 t.

Autor viibis hiljuti koos Eesti Mereakadeemia rektori Jüri Kannu ja prorektori Jüri Kaljuveega Leningradi aatomielektrijaamas, kus meile tutvustati Venemaa ujuvjaamade ehitamise kava. Aastaks 2016 kavandab Venemaa kuut ujuvjaama. Üks selline viiakse nt Pevekki, kus ta asendaks likvideeritavat Bilibino jaama. 80 MW ujuvjaam maksab ca 9 mld rubla, sellest laevaehituslik 5 mld. Elektrienergia tõenäoline hind aastal 2010, kui käivitub esimene jaam, oleks umbes 1,5 rubla kWh.