Sellise käitumise lahterdab neli aastat Jaapanis elanud ja ka oma silmaga keisrit näinud Tallinna Ülikooli lektor Allikivi asjade hulka, mida veel Teise maailmasõja ajal jumala asemikuks maal peetud mehe juuresolekul kindlasti teha ei tohiks.
Vaatame keisri neljapäevase kava näitel, kuidas keisri juuresolekul käituma peaks.
Nagu paljud teavad, on Jaapani kultuuris väga suur tähtsus omavahelisel viisakusel, millel on mitu astet. Allikivi hinnangul ei tea ka keskmine jaapanlane, kuidas täpselt keisri läheduses käituma peaks.
"On selge, et kui keegi sinu poole kummardab, pead üritama samaga vastata," sõnab ta ning lisab, et tähtis on meeles pidada, et kui on tegemist sinust kõrgemal positsioonil oleva inimesega, pead sina kauem kummardama. Kõige parem oleks, kui ülakeha langeks 90kraadise nurga alla, kuigi tavaline on pool sellest.
"Kindlasti ulatab keiser president Ilvesele ka käe, nagu Euroopas kombeks, aga tavaline käehoiak on jaapanlastel nii lõtv, et see on omaette kogemus," naerab Allikivi.
Libisedes teisele teemale, märgib mees, et ninanuuskamise kõrval on väga ebasobiv suud lahti hoida. "Kui näiteks naine räägib tavasituatsioonis telefoniga, paneb ta käe suu ette, et keegi seda ei näeks," sõnab Allikivi žestikuleerides ning märgib, et jaapanlased on puhtuse suhtes väga tundlikud inimesed.
Kuigi lõunatamine pole Jaapanis väga keeruline asi, tekitab euroopalik lõuna ning nugade ja kahvlite kasutamine tavalises jaapanlases kindlasti hämmingut. Keisri puhul see nii olla ei pruugi, sest oma 19 valitsemisaasta jooksul umbes 30 riiki külastanud keiser on tõenäoliselt varemgi euroopalike söögiriistadega kokku puutunud.
Sellele vaatamata on asju, mida näiteks pulkadega söömisel peaks tähele panema. Näiteks on nendega trummi tagumise imiteerimine taunitav, nagu ka pulkade toidu sisse lükkamine. "Üks asi, mida kindlasti teha ei tohi, on pulkadega toidu kaaslasele ulatamine. See on rituaal, mida tavaliselt kohtab matustel," hoiatab lektor.
Samuti on tavaline komme tähele panna, kui kaaslasel klaas tühjaks saab, sest oma klaasi ei täida keegi ise, vaid seda teeb kõrvalistuv inimene, kahe käega kannu hoides.
"Jaapanlastele meeldib ka tooste öelda. Kui meil on see "terviseks", siis neil on see "kampai"," valgustab Allikivi.
Ta ennustab, et kindlasti läheb riigipeadel ka omavaheliseks õpetamiseks, kuidas kummaski keeles toosti tuleks öelda.
Keisripaar ja Eesti president koos abikaasaga kohtuvad kontserdikülastusel ka rahvaga.
Kui Tenno Heiko, nagu teda kodumaal kutsutakse, istub muusikat kuulates silmad kinni, ei tähenda see, et talle meie rahvusmuusika ei meeldi või et ta on magama jäänud, vaid hoopis seda, et ta kuulab erilise tähelepanuga, teab Allikivi rääkida. Nagu ka seda, et eestlaste laulupidude traditsioon on Jaapanis tuntud.
Imelikkust võib tekitada ka see, et keiser ei pruugi inimesele, kellega ta räägib, silma vaadata.
Aga ehk on keisrit teistmoodi õpetatud? "Ta võib ju keiser olla, aga eelkõige on ta ikkagi jaapanlane," usub Allikivi.
Samuti ei tasuks rahval oodata, et keiser neid kõiki kättpidi tervitama tuleb, nagu näiteks riigimehel George W. Bushil teinekord kombeks on, sest jaapanlased on loomu poolest tagasihoidlikud. "Nagu eestlasedki," ütleb Allikivi.
Seoses Jaapani keisri ja keisrinna visiidiga Eestisse ei ole kavas eraldi etiketikoolitusi korraldada. Keisripaariga suhtlemisel ei ole erinõudeid, piisab headest käitumistavadest ja viisakusest.
Autor: Gert D. Hankewitz