NSV Liidu esimene ja viimane president
Mihhail Gorbatšov leiab, et USA soov raketikilbi elementide paigaldamiseks
Euroopasse märgib uut võidurelvastumise ajajärku, kirjutas postimees.ee.
«Kui USA ei lõpeta survet oma raketikilbi ja uute baaside paigutamiseks Euroopasse, võivad Venemaalt tulla vastusammud, nagu näiteks Euroopa tavarelvastusleppe lõplik hülgamine,» sõnas Gorbatšov eile raadiojaama Ehho Moskvõ otse-eetris esinedes.
Üliriigi liidrina kirjutas just tema NSV Liidu poolt 1990. aastal alla Euroopas tavarelvastusele piirangud seadnud leppele. Samuti oli ta selleks ajaks olnud aastaid tuumarelvastuse vähendamise üks eestvedajatest.
Praegu on Gorbatšovi hinnangul Venemaa olukorras, kus vastastikune usaldus Ameerika partneritega on muutunud olematuks.
«Presidendil Vladimir Putinil ja meie kindralitel tekivad õigustatud küsimused – mis alusel luuakse uusi baase ja milleks paigutatakse strateegilise relvastuse elemente endise idabloki maadesse?» ütles ta.
Ekspresidendi sõnade kohaselt ei ärritanud Moskvat mitte niivõrd fakt iseenesest, kuivõrd Kremliga konsulteerimata jätmine. «Nad isegi ei hoiatanud! Võtsid kogu asja niiviisi vargsi ette,» avaldas Gorbatšov nördimust ameeriklaste tegevuse üle Ida-Euroopas.
Päev varem kõneles Austrias viibinud Venemaa president Vladimir Putin USA sõjalise kohaloleku laienemises Euroopas.
«Milleks need raketikilbi elemendid Poolas ja Tšehhis, kui Iraanil pole lootustki lähitulevikus saada rakette, mis nii kaugele lendaksid?» küsis Putin. «Milleks uued baasid Bulgaarias ja Rumeenias? See ei too endaga kaasa muud kui uut võidurelvastumist!»
Nõukogude eksliidri hinnangul on see juba käimas.
«Sisuliselt on võidurelvastumine juba alanud. Vaadake, mis ümberringi toimub! Kõik need regulaarsed relvahangete raportid, kus me rõõmustame, et eelmisel aastal müüsime kolme miljardi dollari eest, siis juba viie miljardi eest ja nii edasi,» arutles Gorbatšov.
Lääneriigid on korduvalt nõudnud ratifitseerimise tingimusena Venemaalt Istanbuli kokkulepete täitmist, mis näevad ette vägede täielikku väljaviimist Gruusia ja Moldova territooriumilt.
Moskva on aga viimasel ajal võtnud seisukoha, et kaks asja pole seotud. Seega, nagu väidab Kreml, on Venemaa kõiki tavarelvastusleppe tingimusi eeskujulikult täitnud, aga lääs on neid järjepidevalt ignoreerinud.