Riigikohus ei rahuldanud Tallinna Linnavolikogu
taotlust tunnistada sõjahaudade kaitse seaduse § 8 lg 2 ja § 9 lg 4 vastuolu
tõttu põhiseadusega kehtetuks.
Tallinna Linnavolikogu esitas taotluse, kuna leidis, et kõnealused seadusesätted on vastuolus kohaliku omavalitsuse põhiseaduslike tagatistega, teatas riigikohus.
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium oli seisukohal, riigil on pädevus riigielu küsimuste otsustamisel. Samuti on kohalikel omavalitsustel pädevus kohaliku elu küsimuste otsustamisel, ka osas, mis puudutab avaliku ruumi kujundamist kohaliku omavalitsuse territooriumil. Seega on kõnealuste sätete näol tegemist põhiseadusest tuleneva kohaliku omavalitsuse põhiseaduslike tagatiste riivega.
Kolleegium leidis, et 1949. a. Genfi konventsioonide lisaprotokolliga ühinedes on Eesti Vabariik võtnud endale rahvusvahelise kohustuse tagada okupatsioonist või sõjategevusest tingitud kinnipidamise, okupatsiooni ja sõjategevuse tõttu surnud isikute säilmete ning matmispaikade austamise, säilitamise ja tähistamise. Asjaolu, et riik võib selle kohustuse täitmist siseriiklikult korraldada, ei muuda seda kohaliku elu küsimuseks.
Sõjahaudade kaitse seaduses sätestatud piirangud on sobivad ja vajalikud riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel. Kuigi sõjahaudade kaitse seadus välistab kohalike omavalitsuste otsustusõiguse, on piirang eeltoodust lähtudes väheintensiivne ja tervikuna proportsionaalne.
Lähtudes eelnevast, ei leidnud kolleegium abstraktse normikontrolli raames, et sõjahaudade kaitse seaduse § 8 lg 2 ja § 9 lg 4 on põhiseadusevastased Tallinna Linnavolikogu taotluses nimetatud asjaoludel.