Pakendite taaskasutuse tõttu eurotrahvi küll ei tule

Et jäätmekäitlusfirmadel oli juba pakendijäätmete kogumise kogemus olemas ning alkoholipakendi puhul toimis pakendikogumine ka varem, siis ei tekkinud ettenähtud pakendimahtude kogumisega probleeme.

Küll aga tuli pisut vaeva näha, et tagada pakendite äraandmise võimalus kõikide omavalitsuste tarbijatele.

Eesti Pakendiringluse kogumisvõrk ulatus kõikidesse omavalitsustesse 2006. aasta oktoobris.

2006. aastal kogus ja taaskasutas OÜ Eesti Pandipakend 8465 tonni pakendijääke, MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon üle 18 000 tonni ning MTÜ Eesti Pakendiringlus 32 796 tonni. Kui eeldada, et aastane pakendimass on Eestis 140 000 tonni, siis võib hinnata, et vähemalt 85% pakenditest on kogumissüsteemi deklareeritud.

Ülejäänud ettevõtted koguvad oma pakendeid ise müügivõrgu kaudu või ei täida pakendiseadusest tulenevaid nõudeid.

Eesti Pakendiringluse kogumistulemuste najal saab väita ka seda, et praeguses pakendiseaduses sätestatud taaskasutuse sihtarvud võiksid tõusta oluliselt kõrgemale.

Praegu on meil valmisolek ka olukorraks, kus turule toodud pakendimassist tuleks koguda ja taaskasutada 65%.

Ehkki ettevõtjatele ei meeldi kulutuste kasv, on siiski lähitulevikus pakendidirektiivi tõttu paratamatu, et pakendite taaskasutamise sihtarvud tõusevad ja seega kasvavad ka vastavad kulud.

Pakendijäätmete kogumissüsteemi võib lugeda edukalt rakendunuks ning pakendidirektiivi nõuete täitmatajäämise eest eurotrahvi tulemas ei ole.