Kust tuleb kõhutuul?

Toitu süües satub meie seedetrakti ka õhk. Niisiis, kui röhitsemine tundub teile matslik, pidage meeles: ühest või teisest otsast peab õhk välja pääsema.

Lõhnavates puhitustes on siiski süüdlaseks meie seedetraktis elavad bakterikolooniad. Seetõttu tekivadki gaasid alles mitmeid tunde pärast sööki. Bakterid töötlevad toidu ümber meile sobivateks toitaineteks ning selle tegevuse kõrvalproduktina tekib lõhnav gaas - väävelvesinik. Sama gaasi eraldavad muide ka mädamunad.

Kuigi igaühe bakterid toodavad pisut erinevat lõhna (sest igaühel on ka pisut erinevad bakterid), on gaaside tekkes süüdi peamiselt suhkrud, eriti neli järgmist:

Fruktoos: Seda suhkrustki magusamat ainet leidub nii sibulas, maisis, nisus, pirnides kui viinamarjades. Tihti leidub seda kontsentreeritud kujul ka magusates karastus- ja mahlajookides.

Laktoos: Seda leidub piimas, aga seda lisatakse ka leivale ning hommikuhelvestele. Mõnel inimesel on laktoositalumatus, neil on vähe laktaasi - ensüümi, mis piimasuhkruid lagundab. Lagunemata laktoos põhjustab kõhus valulikke gaasipuhitusi.

Rafinoos - See suhkur on süüdi selles, miks oad gaase tekitavad. Aga seda ka brokolis, lillkapsas, kapsas ning mitmetes muudeski aedviljades.

Sorbitool - Peaaegu kõigi puuviljade koostisosa, samuti kasutatakse seda kunstliku magusainena dieettoitudes. Sorbitooliga närimiskummid, kompvekid ja limonaadid - kõik see magus põhjustab gaase.

Lisaks põhjustavad gaase veel kiudained ning tärklis, mida leidub teraviljas, kartulites ja nisus. Rasvad ja valgud gaase ei tekita, pigem aeglustavad nad toidu seedimist ning annavad bakteritele aega, et muudest ainetest gaase toota.

Kas leidub siiski ka üks toiduaine, mis kõhugaase ei tekita? Riis.

Kõhugaaside vastu leidub apteegis ka ravimeid, näiteks Espumisan. Kui aga gaasivalud kipuvad pikalt piinama, oleks aeg arsti jutule minna.