• OMX Baltic0,08%319,07
  • OMX Riga0,28%980,42
  • OMX Tallinn0,19%2 232,88
  • OMX Vilnius−0,31%1 504,85
  • S&P 5000,59%7 811,54
  • DOW 300,83%51 654,95
  • Nasdaq 0,64%27 366,17
  • FTSE 1001,06%10 552,05
  • Nikkei 225−0,02%69 030,92
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%95,44
  • OMX Baltic0,08%319,07
  • OMX Riga0,28%980,42
  • OMX Tallinn0,19%2 232,88
  • OMX Vilnius−0,31%1 504,85
  • S&P 5000,59%7 811,54
  • DOW 300,83%51 654,95
  • Nasdaq 0,64%27 366,17
  • FTSE 1001,06%10 552,05
  • Nikkei 225−0,02%69 030,92
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%95,44
See lõhnab pahasti. Aga tegelikult on täiesti normaalne, et päevas tekib meil kõigil kõhus kuni 1,9 liitrit gaase, vastas Live Science'i elu väikesi saladusi lahendav rubriik lugeja küsimusele.
Toitu süües satub meie seedetrakti ka õhk. Niisiis, kui röhitsemine tundub teile matslik, pidage meeles: ühest või teisest otsast peab õhk välja pääsema.
Lõhnavates puhitustes on siiski süüdlaseks meie seedetraktis elavad bakterikolooniad. Seetõttu tekivadki gaasid alles mitmeid tunde pärast sööki. Bakterid töötlevad toidu ümber meile sobivateks toitaineteks ning selle tegevuse kõrvalproduktina tekib lõhnav gaas - väävelvesinik. Sama gaasi eraldavad muide ka mädamunad.
Kuigi igaühe bakterid toodavad pisut erinevat lõhna (sest igaühel on ka pisut erinevad bakterid), on gaaside tekkes süüdi peamiselt suhkrud, eriti neli järgmist:

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele