Veesooned - oht, mida annab vältida

Raag peab veesoonte küsimust peamiselt tunnetuslikuks, kuid toob välja ka puhtpraktilise poole, mõne aasta taguse loo, kus maja ehitati nõnda, et ühe nurga alla jäi tugev veesoon. Tagajärg oli see, et maja nurk vajus lihtsalt ära.

"Veesooned iseenesest ei ole midagi keerulist, kui võtta geoloogilises mõistes," selgitab geoloog Joel Jalast, kelle põhitöökoht on AS Viimsi Vesi. "Vesi saab voolata ainult mööda kivimi sees olevaid lõhesid ja need ongi veesooned. Seda on hästi näha näiteks mööda Lasnamäe kanalit sõites: terved kivid, lõhed, terved kivid. Aga kui on liivad, kruusad ja moreen, siis on vesi aastatuhandetega lihtsalt uuristanud endale tunduvalt parema voolutee."

"See siis ongi veesoon ehk teisisõnu vee aktiivse liikumise vöönd pinnases. Mitte midagi erilist. Ainus vahe on selles, et kui sa paned kaevu nende vööndite vahele, siis sa ei saa vett või saad väga vähe vett," räägib Jalast, kes valdavalt tegeleb kaevudele asukohtade leidmisega.

Keskmisel krundil võtab veevööndite määramine aega pool kuni poolteist tundi: et paigutada maja veevööndite vahele, määrata kaevu ja kanalisatsioonikaevu asukoht. Lisaks kulub aega selgitustööle - miks ikkagi just nii ja mitte teisiti.

"See on nagu geofüüsika: määratakse pinnase elektrijuhtivuse takistus ja siis takistuste erinevuse järgi interpreteeritakse, mis seal all võiks olla," kirjeldab Jalast veevööndite leidmist. "Selle asja juures on inimene aparatuur, ükskõik, mis ta käes hoiab, on aga osuti. Ja see osuti näitab anomaaliaid maas: elektrikaableid, veetorusid, veesooni."

Jalast lisab, et kuna inimene ise on soonte määramise juures peamiseks aparaadiks, siis sellist tegevust päris teaduseks ei peeta - inimene on ju pea kontrollimatu ning tema tehtud oletused pole graafiliselt mõõdetavad.

"Õnnetuseks tehakse majad kõige kuivemal ajal, ma mõtlen vundamentide rajamist, siis ei pruugi veesoontega ristumist tähelegi panna," selgitab Joel Jalast. Kuival ajal rajatud vundamentidele saabub katsumusaeg koos kevadise ja sügisese kõrgveega, kui need vööndid uuesti täituvad ning vesi surub kuskilt ikka välja. Pärast on küll palju pahandust, aga varem lihtsalt ei tuldud selle peale, et veesoonte paiknemine välja uurida.

Jalast kirjeldab, et veevööndite kohal on pinnas aktiivsem ehk mängib. Kui maja konstruktsioon ei ole piisavalt tugev, võib selline mängimine veesoonte kohal praod sisse lüüa. "Eriti tellismajades on näha, kuidas praod jooksevad vahel üles välja. Üldjuhul on seal veesoontega tegu," ütleb Jalast.