• OMX Baltic−0,42%300,01
  • OMX Riga−0,06%892,98
  • OMX Tallinn−0,6%2 068,62
  • OMX Vilnius0,24%1 202,47
  • S&P 5000,47%6 227,42
  • DOW 30−0,02%44 484,42
  • Nasdaq 0,94%20 393,13
  • FTSE 100−0,12%8 774,69
  • Nikkei 2250,06%39 785,37
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,06
  • OMX Baltic−0,42%300,01
  • OMX Riga−0,06%892,98
  • OMX Tallinn−0,6%2 068,62
  • OMX Vilnius0,24%1 202,47
  • S&P 5000,47%6 227,42
  • DOW 30−0,02%44 484,42
  • Nasdaq 0,94%20 393,13
  • FTSE 100−0,12%8 774,69
  • Nikkei 2250,06%39 785,37
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,06
  • 08.11.07, 17:20
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Rootsi ajakirjanik: meie kroon devalveeriti 15 aasta eest

Rootsi suurima majanduslehe Dagens Industri pikaaegne ajakirjanik Christer Mardbrant ütles aripaev.ee-le, et Rootsi kroon devalveeriti, kuigi keegi seda ei uskunud.
"Palju aega on möödunud, kuid mõned asjad ei unune. Rootsi kroon devalveeriti 19. novembril 1992. Kriis oli täies hoos juba kevadel, aprillis, kui keskpank tõstis intressi 2-lt protsendilt 13-le. Augustis tegime oma lehes esikaane pealkirjaga "GOOD NIGHT SWEDEN" (head ööd, Rootsi), vot nii hull oli olukord," kommenteeris Mardbrant.
Ta lisas, et devalveerimise riskide kajastamine polnud kerge. Väga vähesed uskusid, et see juhtub ja need, kes uskusid, ei rääkinud sellest. Seda oleks peetud reetmiseks. Inimesed väljastpoolt riiki olid avatumad rääkima, kuna nad polnud isiklikult asja sees. Enamik inimesi koos ajakirjanike, poliitikute ja pankuritega oli üllatunud, kui devalveerimine lõpuks tõepoolest aset leidis.
Viiel devalveerimisele eelnenud päeval kaotas Rootsi keskpank 160 miljardit krooni oma meeleheitlike püüete tõttu kaitsta krooni valuuta vastu spekuleerijate eest. Rootsi keskpanga president oli toona Bengt Dennis.

Artikkel jätkub pärast reklaami

"Meil oli ka valitsus, kes kahjuks ei olnud makromajandusest huvitatud. Ma usun, et selline asi saab juhtuda ainult ühe korra põlvkonna jooksul. Peab tulema uus generatsioon, et unustada, kui raske see võib olla. Meil olid isegi pärast devalveerimist kuude viisi intressid 20 protsenti ja siis stabiilselt ja pikalt 12-15 protsenti. Lihtinimesed pidid maksma selliseid intresse. See oli rahvuslik kriis, kus paljud inimesed pidid põhjast oma kodusid müüma. Spekulandid kadusid ja need, kes olid kuulsaks saanud spekuleerides, läksid pankrotti. Rootsi valitsus lõi viimases hädas spetsiaalse riigifirma, kes tegeleks kõigi laostunud kinnisvarafirmadega ja päästaks nende vara müües pankasid kokku kukkumast," rääkis Mardbrant.
Loe pikemalt krooni devalveerimise teemal homsest Äripäevast.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 14 p 1 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele