Rootsi suurima majanduslehe Dagens Industri
pikaaegne ajakirjanik Christer Mardbrant ütles aripaev.ee-le, et Rootsi kroon
devalveeriti, kuigi keegi seda ei uskunud.
"Palju aega on möödunud, kuid mõned asjad ei unune. Rootsi kroon devalveeriti 19. novembril 1992. Kriis oli täies hoos juba kevadel, aprillis, kui keskpank tõstis intressi 2-lt protsendilt 13-le. Augustis tegime oma lehes esikaane pealkirjaga "GOOD NIGHT SWEDEN" (head ööd, Rootsi), vot nii hull oli olukord," kommenteeris Mardbrant.
Ta lisas, et devalveerimise riskide kajastamine polnud kerge. Väga vähesed uskusid, et see juhtub ja need, kes uskusid, ei rääkinud sellest. Seda oleks peetud reetmiseks. Inimesed väljastpoolt riiki olid avatumad rääkima, kuna nad polnud isiklikult asja sees. Enamik inimesi koos ajakirjanike, poliitikute ja pankuritega oli üllatunud, kui devalveerimine lõpuks tõepoolest aset leidis.
Viiel devalveerimisele eelnenud päeval kaotas Rootsi keskpank 160 miljardit krooni oma meeleheitlike püüete tõttu kaitsta krooni valuuta vastu spekuleerijate eest. Rootsi keskpanga president oli toona Bengt Dennis.
"Meil oli ka valitsus, kes kahjuks ei olnud makromajandusest huvitatud. Ma usun, et selline asi saab juhtuda ainult ühe korra põlvkonna jooksul. Peab tulema uus generatsioon, et unustada, kui raske see võib olla. Meil olid isegi pärast devalveerimist kuude viisi intressid 20 protsenti ja siis stabiilselt ja pikalt 12-15 protsenti. Lihtinimesed pidid maksma selliseid intresse. See oli rahvuslik kriis, kus paljud inimesed pidid põhjast oma kodusid müüma. Spekulandid kadusid ja need, kes olid kuulsaks saanud spekuleerides, läksid pankrotti. Rootsi valitsus lõi viimases hädas spetsiaalse riigifirma, kes tegeleks kõigi laostunud kinnisvarafirmadega ja päästaks nende vara müües pankasid kokku kukkumast," rääkis Mardbrant.
Loe pikemalt krooni devalveerimise teemal homsest Äripäevast.