- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 225−0,37%39 664,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 225−0,37%39 664,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Uus betoon lubab ehitada värvi muutvaid hooneid
Uuendused betooni koostisosades ja
töötlemismeetodites võimaldavad ehitada imeõhukesi sildu, värvi muutvaid hooneid
ja isegi mugavat mööblit.
Betoon võib küll olla vee järel kõige rohkem tarbitud materjal maa peal, kuid samas on garaažide ja tänavakivide ehitusmaterjal suhteliselt igav teema. Kas tõesti? Tegelikult võimaldavad innovatsioonid betooniteaduses ehitada arhitektidel ja disaineritel betoonist lausa uskumatuna näivaid asju, näiteks üliõhukesi sildu või imekergetest plaatidest mööblit, kirjutas Businessweek.
Betooni taassünni taga on osaliselt keskkonnaliikumine. Teadlased ja arhitektid on taasavastanud betooni energiasäästlikkuse – betoonist majad vajavad vähem soojustamist ja jahutamist. Tänapäeva disaineritel on aga materjalidele oma nõudmised – see peab olema õhkkerge, vastupidav ning silmale ilus vaadata.
Kolm maailma suurimat betoonitootjat – Lafarge, HeidelbergCement ja Cemex – on disaineritele vastu tulnud nutikate uudislahendustega, mis kummutavad betooni senise maine. Siiani arvati, et betoon peab valades olema paks, tugevdatud metalltaladega, ühtlase jaotumise jaoks mehaaniliselt vibreeritud ning iseenesestki mõista läbipaistmatu.
Alates 1990. aastatest on seni kümneid aastaid muutumatuna püsinud materjal läbi teinud tõelise noorenduskuuri. Betoonile on lisatud vedeldavaid aineid, mis kiirendavad betooni valamist. Lisatud on pehmendavaid aineid, mistõttu betoon on kergemini vormitav ning mis võimaldavad betooni tahkumist vajadusel kiirendada või aeglustada. Betoonile on lisatud isegi optilisi kiude, et muuta see läbikumavaks.
Üks olulisimatest uuendustest – betooni isevalgumisvõime – leiutati 1980. aastatel Jaapanis, kui oskustööliste puudus tekitas vajaduse kiirema ja lihtsama ehitusprotsessi järele. Kuivõrd sellist betooni pole vaja ühtlase jaotumise eesmärgil vibreerida, saab kokku hoida nii tööjõudu kui ka energiat. Viimaste uuenduste hulka kuuluvad kuulikindel betoon sõjaliseks otstarbeks ning dekoratiivbetoon, mis võib välja näha kui puit, marmor või tellised.
2005. aastal valmis Saksamaal Euroopa suurim isevalguvast betoonist ehitis, kosmoselaeva-sarnane Phaeno Science Center Wolfburgis. Prantsuse rahvusliku arhitektuuripreemia võitja Rudy Ricciotti on aga betooni uusi võimalusi kasutanud mitmetes erinevates projektides, muuhulgas ka 2001. aastal Soulis valminud vaid kolme sentimeetri paksuse enam kui sada meetrit pika silla juures. Pariisis töötav mööblidisainer Francesco Passaniti teeb betoonist raamaturiiuleid, vanne ja voodeid.
Betooni retsept on väga lihtne: sega kokku tsement, vesi, liiv ning pisut kruusa või killustikku. Vanad roomlased ehitasid sellisest materjalist 1. sajandil eKr suurejoonelise ja siiani kuulsa ning osaliselt säilinud Colosseumi. Nad avastasid, et betoonile hobusejõhvide lisamine takistas kuivamise ajal pragude tekkimist ning vere lisamine muutis betooni külmale vastupidavamaks.
Rooma impeeriumi kokkukukkumisega kadusid ka betoonivalmistamise saladused kuni aastani 1756, mil briti insener John Smeaton lõi lupja kasutades sarnase segu. 1824. aastal patenteeris briti leiutaja Joseph Aspdin portlandi tsemendi, tõhusa segu, mille saamiseks segati lubjakivi savituhaga ning mis pani aluse tänapäeva betoonile.
Tootjatel on nüüd kiire kaotatud aja tasategemisega. 2003. aastal disainisid arhitektid Harriet Harriss ja Suzi Winstanley betoonplaadikestest pihikuga pulmakleidi, mis võitis Londoni kuningliku kunstikolledži võistlusel kolmanda koha. Esikoha saavutasid samal aastal Chris Glaister, Afshin Mehin ja Tomas Rosén, kes praegugi arendavad edasi oma leiutist: betooni, mis muudab soojendamisel värvi.
Vaata kümmet värsket betoonikunsti tippteost.
Enimloetud
2
3
Selgus Mustamäe spaa osaluse hind
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Selgus Mustamäe spaa osaluse hind
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele