Inspektsioon: SMS-laen võib kaasa tuua sotsiaalseid probleeme

"Võrreldes eluaseme- ning tarbimislaenudega on SMS-laenude osakaal väga väike. Seda ei tasu üle tähtsustada, sest see on ikkagi üks laenu liik," märkis Aleksius.

Laenuandjaks (SMS-laenud, laenukontorid jt) võib Eestis olla iga juriidiline ja füüsiline isik ning laenatavate summade ja intressimäärade osas puuduvad piirangud. Laenulepingute sõlmimisel ja probleemide tekkimisel tuleb lähtuda võlaõigusseadusest.

"SMS-laenude pakkujate üle finantsinspektsioon järelevalvet ei teosta. Vastavalt finantsinspektsiooni seadusele kuuluvad inspektsiooni järelevalve alla teiste finantsasutuste seas krediidiasutused ehk pangad, mis tegelevad nii laenude andmise kui ka hoiuste vastuvõtmisega. Järelevalve põhiline eesmärk on tagada, et finantsasutused suudavad kliendi ees võetud kohustused tulevikus täita - maksta välja hoiused, korvata lepingus sätestatud kindlustuskahjud jm. Kui SMS- või muid tarbijalaene pakub äriühing, mille peamiseks majandustegevuseks on ainult laenuandmine, on tegemist laenuandja, mitte krediidiasutustega. Sarnaselt SMS-laenude pakkujatele ei kuulu finantsinspektsiooni järelevalve alla ka nn laenukontorid, pandimajad ega ka eraisikud, kes laene välja annavad," kommenteeris Aleksius.