• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • 29.01.08, 07:49
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Bush astus maksude tõstmise vastu

Kui minu lauale jõuab mõni makse tõstev seadusakt, siis panen ma sellele veto, kinnitas USA president George W. Bush oma eileõhtuses pöördumises Ameerika rahva poole. „Enamik ameeriklasi leiab, et nende maksud on juba piisavalt kõrged,” sõnas president.
See oli Bushi seitsmes ja viimane traditsiooniline aastakõne, mida USA presidendid on pidanud juba aastast 1790 ja mida võiks tõlkida "Olukorrast riigis". Kui seni on Bushi aastakõned keskendunud peamiselt Iraagi sõjale, siis seekord oli fookuses majandus.
Bush rõhutas, et kodanikel peab laskma ise oma raha üle otsustada ning kutsus Kongressi taas kord üles ajutised maksukärped püsivalt seadustesse kirjutama. Teise olulise teemana tõstatas president riigieelarvest antavad eriotstarbelised maksed huvigruppidele, mis jõuavad rahasaajateni ilma Kongressi heakskiiduta. Kui mulluses aastakõnes kutsus Bush üles neid eriotstarbelisi eraldisi poole võrra vähendama, siis nüüd ähvardas president panna veto peale igale vastavale seadusele, mis seda sammu ette ei võta.
President Bush pidas oma kõne ajal, kui kõikide päid vaevab küsimus, kas USAd ähvardab majanduslangus. Paljud näitajad kinnitavad olukorra järsku halvenemist. Detsember oli halb kuu: näiteks uute elamute ost langes 12 aasta madalaimale tasemele ning jaemüük langes 0,4%. Neljanda kvartali majanduskasv jääb ilmselt 1,5% juurde mullusega võrreldes.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Kuid on ka palju lootustandvaid märke. Eksport kasvab jõudsasti, 13,6% tempos. Laenukriisi haripunktis, oktoobris-novembris, tõusid väikeettevõtete sissetulekud. Rahva sissetulekud kasvavad samuti inflatsioonist kiiremini.
Paljud eksperdid arvavad, et jutt majanduslangusest on ülepingutatud. Näiteks investeerimisfirma First Trust Portfolios peaökonomist Brian Wesbury kirjutas eilses Wall Street Journalis, et aasta tagasi olid majandusnäitajad hullemad kui täna, ja ometi kogus Ameerika majandus eelmise aasta keskel jõudu. Näiteks aprilli ja septembri vahel oli aastane majanduskasv 4,4%.
"Ülereageerimine on viga,” nentis Wesbury oma optimistlikus kolumnis, tuues välja, et majanduslanguse tõenäosus jääb vaid 10% juurde. Majandusteadlane väitis, et laenukriisist tekkinud probleemid võivad süsteemi hävitada vaid siis, kui kogu majandus kokku kukub, kuid selle võib põhjustada vaid täiesti rööbastelt maha tormav riiklik poliitika. „Keeruline on mõista, kuidas lõkkest võiks tõusta kahjutuli, mis terve metsa maha põletab,” kirjutas Wesbury.
President Bush tunnistas oma kõnes, et lühemas perspektiivis USA majanduskasv aeglustub. „Terves riigis ollakse köögilaudade taga mures meie majanduse tuleviku pärast,” nentis president.
Bush pole samas käed rüpes istunud. Eelmisel nädalal leppisid Valge Maja ja Kongressi alamkoda kokku majanduse elavdamise paketis. Ligi 150 miljardit majandusse süstiv pakett moodustab 1% SKPst ning näeb muuhulgas ette abitšekke 117 miljonile perekonnale ning ligi 50 miljardit dollarit peaks minema ettevõtlusele investeeringute toetamiseks.
Tõsi, see pakett peab saama ka Senati heakskiidu ja seal võib kokkulepe, mille nimel nii vabariiklased kui ka demokraadid Esindajatekojas järeleandmisi tegid, laguneda. Samuti tähendab raha laiali jagamine veelgi suuremat eelarvepuudujääki. Bush kutsus pöördumises üles Kongressi seda algatust kiiremas korras toetama.
Bush peatus oma pöördumises muuhulgas ka haridusel, tervishoiul, immigratsioonil ja energeetikal. Samuti tõi ta välja selle, et Iraagis on viimase aasta jooksul olukord tunduvalt paranenud. „Al-Quaeda on Iraagis põgenemas ja me võidame selle vaenlase,” sõnas Bush.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 11 p 9 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele