Eile avaldatud Euroopa Innovatsiooni
edetabeli lõppraporti järgi tõusis Eesti aastaga ühe koha võrra, saavutades
2007. aastal innovaatilisuse poolest 18. koha.
Samasse arengugruppi kuuluvad Austraalia, Norra, Tšehhi, Sloveenia, Itaalia, Küpros ja Hispaania. Edetabelit juhivad Põhjamaad, Saksamaa ja Ühendkuningriik, kes edestavad ka Ameerika Ühendriike, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.
Eesti tulemused on viimaste aastate jooksul Euroopa Liidu keskmisega võrreldes paranenud ning koos Tšehhi ja Leeduga võib ta ELi keskmisele järele jõuda kümne aastaga. Seda muidugi eeldusel, et senised innovatsioonialased jõupingutused jätkuvad vähemalt samas tempos.
Kõrgeimal, neljandal, positsioonil paikneb Eesti innovatsiooni ja ettevõtlust kajastavas alajaotuses. See tähendab, et innovatsiooni nimel teiste firmadega koostööd teinud ettevõtteid on üsna palju. Koos on uuendanud oma tooteid ja protsesse ning arendanud töökorraldust. Ka innovatsiooniks vajalik kõrgharidus, noorte haridus ja interneti levik on võrreldavad ELi keskmise tasemega.
Samas on Eesti tulemused jätkuvalt tagasihoidlikud näitajate osas, mis iseloomustavad innovatsiooni investeerimise võimekust, sh ettevõtete investeeringuid teadus- ja arendustegevusse. Ka intellektuaalomandiga seotud näitajate poolest kuulub Eesti sabassörkijate hulka.
Raportist selgub, et ehkki Eesti baastingimused on uuendusteks piisavad, innovatsioon praktikasse jõuda siiski ei taha. Tagasihoidlikkus väljendub kõrgtehnoloogilise tootmise ja ekspordi osakaalus, kesk- ja kõrgtehnoloogiline sektor annab tööd vähestele ning uutelt toodetelt saadakse madalat müügitulu.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi innovatsioonitalituse juhataja Marika Popp ütles, et Eesti vajab jõulist pingutust suuremaks arenguhüppeks, mis võimaldaks tõusta vähemalt uuenduslike riikide esiliigasse ning alustada spurti kõrgliiga suunas.
38 riigi tulemusi sisaldavat Euroopa Innovatsiooni edetabelit on koostatud juba seitse aastat. Selles võrreldakse kõigi EL liikmesriikide innovatsiooninäitajaid muu maailma tulemustega.
Seotud lood
Nõudlus kulla järele tõusis mullu uue rekordini, millele aitasid kaasa nii keskpankade kullaostud kui ka investeerimisnõudluse kasv, selgub Maailma Kullanõukogu värskest raportist.